Sisukord
Välismaa
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Putin on endiselt elus

3 min lugemist
Vladimir Putin kohtus eile Kõrgõzstani ametivenna Almazbek Atambajeviga. FOTO: SCANPIX

Kümneks päevaks avalikkusest kadunud Venemaa president Vladimir Putin ilmus eile taas välja ja kohtus Peterburis oma Kõrgõzstani ametivenna Almazbek Atambajeviga. Kus Putin vahepeal oli, on endiselt teadmata – selgitustest Kreml tavapäraselt keeldus.

«Ilma kuulujuttudeta oleks ju igav,» kommenteeris Putin ise oma eemalolekut ja spekulatsioone, et selle põhjustas haigus. Kohtumisele Konstantini palees jäi president kaks tundi hiljaks, ent see ei ole tema puhul kuigi ebatavaline. Ajakirjanikele pühendas ta vaid mõned minutid kohtumise eel, pärast ta nendega suhtlema ei jäänud.

«Vladimir Vladimirovitš sõidutas mind just territooriumil ringi, istus ise roolis,» rääkis pärast kohtumist ajakirjanikele Atambajev, kes kinnitas, et soovib kuulujutte kummutada. President ei ole kindlasti haige, ta käib, jookseb ja sõidutab külalisi, kinnitas ta Kõrgõzstani ametivend. Teatele järgnesid küll kohe spekulatsioonid, et ehk on Putin nii haige, et ei kõnni eriti, mistap valis liikumiseks auto. Kohtumise video seda aga ei tõesta – Putin paistab seal küllalt tavalise Putinina, mõningatel hinnangutel vaid tavapärasest kahvatum.

Enne kohtumise ülekannet läksid internet ja meedia elevile lennujälgimisportaalist flightradar24 saadud info pärast, et presidendi lennuk on suundunud Moskvast Peterburi. Presidenti ennast siis veel avalikkuse ees näha polnud.

Putini nädal algas juba tegusalt. Veel enne kohtumist Atambajeviga andis ta Venemaa Põhjamere laevastikule käsu olla lahingvalmiduses – Põhja-Venemaal algas suurõppus, kus osaleb üle 38 000 sõduri. 20. märtsil peaks aga aset leidma möödunud nädalal ära jäetud kohtumine Kasahstani riigipea Nursultan Nazarbajevi ja Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenkaga. Lisaks meenutas Putini pressiesindaja Dmitri Peskov, et peagi – 17. aprillil – toimub kolmandat aastat järjest riigipea kevadine otseliin. Krimmi poolsaarele Putin aga sel nädalal ei sõitvat, ehkki paljud seda ilmselt ootasid – möödub aasta vastuolulisest referendumist, mille järel Venemaa poolsaare annekteeris.

«Nüüd on siis kõik näinud halvatud presidenti, kelle kukutasid kindralid ja kes naasis just Šveitsist, kus ta oli vastu võtmas sünnitust?» küsis Peskov eile ajakirjanikelt. Ühe lääne ajakirjaniku küsimusele, mis puudutas väidetavat arstikülastust, vastas Peskov samasugusel naeruvääristaval toonil «arst oli lihtsalt nende kindralite seas, kes Putini kinni võtsid». Peskov rõhutas, et Kreml ei kommenteeri mitte midagi Putini tervise teemadel, lisades, et mida rohkem ta kommenteerib, seda fantastilisemaks lähevad teooriad.

Putin lükkas presidendina välja ilmudes ümber vähemalt kaks kuulujuttu – et ta on surnud ja et ta on juba ametist kõrvaldatud, muus osas saavad spekulatsioonid jätkuda. Putini tervise ja tegevuse teemadel saab arutleda vaid Kremli nappe teateid lahates.

Kõige nähtavamad sündmused Putini äraoleku ajal puudutavad ilmselt opositsionäär Boris Nemtsovi mõrva uurimist. Moskvas kinnitatakse jätkuvalt versiooni, et Nemtsovi tapsid tšetšeeni islamistid – eile esitati süüdistus juba viiendale tšetšeenile ning tehti avaldus, kus kinnitati, et enam ei uurita juhtunut kui tellimusmõrva, vaid kui religioossete, poliitiliste või ideoloogiliste motiividega mõrva.

Tellimusmõrva versiooni puhul nägid mitmed analüütikud võimalust, et Tšetšeenia Kremli-truu presidendi Ramzan Kadõrovi ja FSB vahel on tekkinud tüli. Tuntud politoloog Stanislav Belkovski kommenteeris eile raadiojaamale Ehho Moskvõ, et Putin pidi valima oma kahe äärmiselt olulise tugisamba – FSB ja Kadõrovi – vahel ning otsustas Kadõrovi kasuks.

Belkovski leidis, et Putini eemaloleku tingisid ilmselt ikka teatud sorti probleemid, muidu poleks Kreml nii kohmakalt tegutsenud. Politoloog leidis aga, et meedias levinud väited, nagu võinuks presidendil olla lihtsalt gripp, ei tundu usutavad – see poleks tinginud nii pikka kadumist.

Putinit nähti viimati avalikkuse ees 5. märtsil, mil ta kohtus Itaalia peaministriga. Möödunud nädalal pidi Putin kohtuma Astanas oma Kasahstani kolleegi Nursultan Nazarbajevi ning Valgevene ametivenna Aleksandr Lukašenkaga.

Samuti oli Putinil kavas Moskvas allkirjastada liiduleping Gruusia separatistliku piirkonna Lõuna-Osseetia kõrgetasemelise delegatsiooniga – delegatsioon oli sealjuures juba pealinnas kohal ja leping on miski, mida Gruusia on nimetatud annekteerimise kinnitamiseks, ent kohtumine jäeti ära. Putin ei osalenud eelmisel nädalal ka föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) koosolekul. Väidetavalt kohtus ta nii-öelda kadumisperioodil küll näiteks Karjala kuberneriga, ent Karjala meedia teatel leidis see kohtumine aset juba varem.

Seotud lood
    26.02.2020 27.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto