Sisukord
Tänane leht
Tänane leht
29.10.2020
Neljarealisi maanteid ja Rail Balticut välisabita korraga valmis ei ehita (24) Eesti Peeter Raudsepp: EASi tükeldamist ei tule (4) Rapla hooldekeskuse 32 asukal tuvastati koroonaviirus ERRi uus maja on füüsikaseaduste, mitte ideoloogia küsimus (6) Eesti lühiuudised Poola abordiseaduse vastased kogunesid Vabaduse väljakule Raskelt haige Allan Kiil pääses kohtupidamisest (2) Aasta koolitaja on hooliv innustaja Krister Kivi USAs ⟩ Viis päeva valimisteni: külmavärinad ja süljepiisad Los Angeleses Majandus Ärikinnisvara haldamises revolutsioon juba käib Majanduse lühiuudised Keskpank hoiab padruneid detsembriks Välismaa Poolakad jätkavad võitlust abordiseaduse karmistamise vastu (1) KOHALIK VAADE ⟩ Sloveenia kihutab koroonakiirteel Bergamo saatuse poole (1) Euroopa valmistub elule taas pidurit tõmbama (4) Arvamus Peep Lillemägi: Reformierakond viis aastat hiljem (3) Tiit Riismaa: Donald Trumpi fenomen Siret Kotka, Indrek Saar, Anti Poolamets, Taavi Rõivas, Kaido Höövelson, Üllar Saaremäe: toetame Arvo Pärdi muusikamaja (2) Andres Põder: armastab, ei armasta, vihkab… (3) Nikolai Degtjarenko: olen uhke oma kuuluvuse üle (9) JULGEOLEK ⟩ Erkki Koort: Eesti konstaabel pole veel Malis Edward Lucas: ülikoolid on akadeemilise vabaduse vahetanud Hiina raha vastu (3) Fookus JULGEOLEK ⟩ Lõhenenud Malis pole loota kiiret lahendust JULGEOLEK ⟩ Erkki Koort: Eesti konstaabel pole veel Malis Kultuur Meditsiin on ainult masohhistidele? Eesti näitlejaga verine ja lumine vene muinasjutt (4) Sport Spordi lühiuudised Eesti korvpallurid Rumeenia infosulus: võistlusformaat ja ajakava pole endiselt selged Pommservi puhul unusta õpitu ning lihtsalt reageeri Soome laskesuusakoondise eestlased ei tea, kas neid neeti maapõhja või kiideti taevani Kohtunikud peegeldavad jalgpallurite taset Maa Elu Eestlaste vanad traktorid künnavad põldu Aafrikas Saja-aastasele taimekasvatus­instituudile panid õla alla edumeelsed põllumehed Tootmishoone kütmisel tuleb arvestada energiasäästu Maale kolinud noor pere valis taas linnaelu: linnas on vähem sebimist Arutlus: maale kolimine tuleb hästi läbi mõelda (1) Katus kestab kauem, kui seda korralikult hooldada Eesti paikneb tuulte ristteedel – mida see kaasa toob? Käes on aeg korjata ravivaid juurikaid Lehtede riisumata jätmine võib aeda ohustada Ebaküdooniast valmivad pikantsed hoidised Kärbes rikkus veinitalu astelpajusaagi Tartu Suur auto lõhkus uue kõrguspiirde ja tekitas suure ummiku (1) Hannes Astok: koondume kultuurikeskuse stardijoonele (2) Stepan Karja: sügisene kella nihutamine on hea, kevadine veel parem (1) Kiri: tulge ometi mõistusele! (2) Tartu lühiuudised Rahvusvahelise haardega Leedu autovargad said karistuse Tartus Nordecon kavandab Aruküla teele üle kahekümne kortermaja Psühhoteek kolis keldrist Barlova peale korterisse Ekseldes tunnetuse avastamata rajal Fotograafist sirgus graafik Tartu kultuuri lühiuudised Meelelahutus Koomiks Sudoku

Toiduainete «rohepesu» on Eestis välistatud juba teadlike tarbijate tõttu

4 min lugemist
Eesti poodides müügil olevad kodumaised toiduained saavad importtoodete kõrval üldiselt väga hea hinnangu. FOTO: Toomas Huik / Postimees

Kuigi brittidele on viimasel kuul tekitanud suurt muret toiduainete «rohepesu» ehk tööstuslikult toodetud koostisosadele looduslikumate nimetuste andmine, siis peavad spetsialistid selle esinemist Eestis pigem harvaesinevaks inimlikuks veaks.

Tellijale Tellijale

Hiljutist briti ajalehtede – Guardian ja Telegraph – väidet, nagu kasutaks järjest suurem osa toiduainetetootjaid võimalust toidumärgistamisel tugevamalt töödeldud koostisaineid «rohepesta», seadis maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni osakonna kvaliteedispetsialist Dea Anton sügavalt kahtluse alla.

Tema sõnul on olukorras, kus eelmise aasta 13. detsembrist jõustus kõikides EL-i liikmesriikides Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus 1169/2011, mis karmistab veelgi seni kehtinud nõudeid toiduaine märgistusele, see praktiliselt välistatud.

«Seda ei saa olla lihtsalt – kui on E-kood ja talle on antud keemiline nimetus, siis ei saa teda teistmoodi märkida. Kui ta on suuremates kogustes, siis on tal juba teine funktsioon – siis ta on tõesti juba koostisosana,» märkis Anton. Koostisosasid aga E-koodi või keemilise nimetusega märkima ei pea.

«Eesti toit – vähemalt see, mis on Eestis tehtud –, see on ikkagi hoopis teine tase, kui see, mis on Inglismaal või Ameerikas toodetud,» kinnitas ka maaülikooli toiduteaduse doktorant Darja Matt.

Kui ka on tööstusi, mis püüavad oma pakenditel erinevaid koostisosasid teistmoodi nimetada, ei pea ta seda väga levinud praktikaks. «Loomulikult tööstused tahavad ka raha teenida, nad tahavad et see toit säiliks ja inimesed seda ka ostaksid, aga kindlasti ei ole see massiline probleem,» sõnas ta.

Matti sõnul kohandub Eesti toiduainetootja end väga kiiresti inimeste soovidele. «Näiteks hakati glutamaati väga palju kasutama ja tarbijad hakkasid rääkima, et nemad ei taha seda, siis päris paljud tööstused loobusid selle kasutamisest,» rääkis ta.

28.10.2020 29.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto