Sisukord
Juhtkiri
Postimees
25.03.2015
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Sarnasemad, kui julgeme tunnistada Tagakülg Savisaare seisund püsib endine 2503esikas Eesti lühiuudised Eesti tervishoiusüsteemi kitsaskohti kogenud patsientide lood President võõrustas Kadriorus lahkuva valitsuse ministreid Kolmikliidule pole lihtsalt ühtegi alternatiivi Tartu Ülikool tunnustas Ene Ergmad Skytte medaliga Majandus Majanduse lühiuudised Tarkvaraarendaja Iglu loodab kohtus võita Nortalit Välismaa Airbuside fataalsed õnnetused viimasel kümnendil Prantsuse Alpides kukkus tükkideks reisilennuk 150 inimesega pardal Arvamus Manfred Weber: lammutagem digitaalsed müürid Vahetund Postimehega 25.03 Erkki Bahovski: näha maailma oma silmadega Olev Remsu: traagiline ja ülev Postimees 1933. aastal: joobnud lihunikusell riisus hobuse. Juhtkiri: harva, kuid siiski liiga tihti Andres Einmann: mure Allan Puur ja Jaak Valge: ohtlik väljaränne Päeva karikatuur Kultuur Põud ja plahvatused uusasumis Sport Spordi lühiuudised Pärnu leidis Selveri vastu võtme üles Mängijad vahetusid, mängustiil ja võidud jäid Eesti sõudetipud vahetavad paatides kohti Sotši olümpiavõitja naaseb õudu tekitanud areenile Tartu Galerii: ülikool tunnustas Ene Ergmad Skytte medaliga Pilvehuvist sündis raamat Tantsukeskus annab sünnipäevaetenduse Direktor ajas segamine enda ja kooli rahakoti Rock püüab Balti liigas pronksi Maaliõppes kõmiseb raha hääl Moeetenduse finalistid üllatasid nutikusega Vesiprindiga saavad esemed uue ilme Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: harva, kuid siiski liiga tihti

2 min lugemist

Lendamine on vähemasti Euroopas tundunud pikka aega üliturvaline tegevus. Uudiseid reisijate hukkumisega päädinud lennuõnnetustest aeg-ajalt tuleb, kuid need juhtuvad enamasti «seal, kus meid ei ole» või kus reisime harvem – Aasias, Aafrikas, lähematest paikadest Venemaal. Euroopa Liidus on tasemel lennuohutusnõuded, töötav järelevalve, ning lennukiga mandril ümberpaiknemine ei sisalda enam ammu erilist närvikõdi.

Paraku peab tunnistama, et kui enamasti asjad eelkirjeldatud viisil toimivadki, siis eilne päev tumestas Euroopa lennuohutuspilti päris karmilt. Teisipäeva hommikul Barcelonast Düsseldorfi suundunud odavlennufirma Germanwings reisilennuk Airbus A320 ei jõudnud sihtkohta, vaid kukkus Prantsusmaa Alpides alla. Eeldatavasti on kõik 144 reisijat ja kuus meeskonnaliiget õnnetuses hukkunud. Enamik reisijaist olid ilmselt pärit Saksamaalt ja Hispaaniast, ent mujaltki riikidest oli inimestel ebaõnne sellele reisile sattuda.

Kui haruldased on Euroopas suured paljude inimohvritega lennuõnnetused, kõneleb meile näiteks see, et Prantsusmaa kohal juhtus midagi sarnast viimati 2000. aastal, kui üle ookeani lendama pidanud Air France’i lennuk kukkus pärast Pariisist õhkutõusmist alla. Meenub ka Air France’i lennuki hukk Atlandi ookeani kohal 2009. aastal, ohvreid oli 228.

Eile õnnetusse sattunud Germanwings on Lufthansa tütarettevõte, viimast peetakse üheks ohutumaks lennufirmaks üldse. Mis oli eilse õnnetuse põhjuseks, võib esialgu vaid oletada. Allakukkunud lennuk ise oli kasutuses olnud 24 aastat, kuid samas on tegemist maailmas ühe enimkasutatud ja turvaliseks peetud lennukitüübiga, mida lendab ringi tuhandeid. Lennukit oli äsja kontrollitud ja piloot kogenud, ilm ilus.

Statistika näib olevat lennureisija poolt. Õnnetusinfole spetsialiseerunud planecrashinfo.com andmeil oli aastail 1993–2012 maailma 78 peamise lennufirma reisijail võimalus ühe reisi kohta õnnetuses hukkuda üks 4,7 miljonist, võttes vaatluse alla aga 39 turvalisema ettevõtte statistika, siis koguni üks 19,8 miljonist.

BBC andmeil oli 2014. aasta ajaloos statistika järgi üldse kõige ohutum lendamisaasta (kui mitte arvestada Ukrainas alla tulistatud Malaisia reisilennukit, mida ei loeta õnnetuseks). See kõik ei lohuta kaugeltki eile Prantsusmaal juhtunud õnnetuses hukkunute omakseid.

Eelkõige Saksamaa ja Prantsusmaa võimudel tuleb Germanwingsi õnnetuse põhjus välja selgitada. Seejärel on näha, milliseid järeldusi juhtunust on võimalik teha, ning kas lennuohutust annaks parandada selliselt, et õnneks siiski üpris harvad õnnetused reisilennukitega muutuksid Euroopas, aga loomulikult ka mujal maailmas veelgi harvemaks. Või miks mitte ka olematuks. Iga selline õnnetus on üleliigne ning iga inimelu kaotuse ennetamiseks tasub tööd teha.

Seotud lood
24.03.2015 26.03.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto