Sisukord
Päevakomm
Postimees

Andres Einmann: mure

2 min lugemist
Andres Einmann FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Ajakirjandus edastab pea iga päev uudiseid Läänemere kohal lendavatest väljalülitatud transpondritega Vene sõjalennukitest ja idanaabri poliitikute või ametnike agressiivses toonis tehtud avaldustest. Hiljuti arutati lääne meedias põhjalikult, kas Narva võib olla järgmine koht, kuhu ilmuvad Putini «rohelised mehikesed». Venemaa korraldab oma läänepiiri läheduses sõjaväeõppusi. Poliitikud kasutavad sageli oma sõnavõttudes fraasi «muutunud julgeolekuolukord».

Julgeolekuolukord muutus eelmisel aastal tõepoolest ja on ka loomulik, et sellest räägivad poliitikuid ja selleteemalisi uudiseid kajastab ajakirjandus. Muutunud olukorda ei saa alahinnata ning seda tulebki analüüsida ja sellest vajalikud järeldused teha. Kuid reaalset sõjaohtu Eestis ei ole.

Samas võib tavainimesel päevast päeva niisuguste uudiste keskel olles tekkida kõhklused. Kolleegile helistas hiljuti elupõline Postimehe lugeja, eakas naine, kes küsis tõsimeeli, miks ei ole ajalehes avaldatud juhiseid, mida teha, kui algab pommitamine. Ka ei tahtnud ta uskuda, et Eesti Vabariigi president ja peaminister ei tea, millal algab sõda.

Lehetoimetustesse helistavad iga päev igasugused inimesed väga erinevate küsimustega, mis teinekord panevad ka kõige viisakama ajakirjaniku kannatuse proovile. Kuid selle Postimehe eaka lugeja mure üle ei ole mingit põhjust nalja heita. Kindlasti on temasarnaseid Eestis veel palju. Pidevad jutud muutunud julgeolekuolukorrast tõstavad inimeste ohutunnet ning eakama põlvkonna jaoks, kes on näinud Eesti pinnal Teise maailmasõja lahinguid ning Tallinna ja Narva pommitamist, ei ole sõda pelgalt midagi abstraktset.

Eesti õigusaktides käsitletakse psühholoogilist kaitset julgeolekuvaldkonnana, mille eesmärk on tagada usaldus riigi ja riigikaitselise tegevuse vastu, hoides ära väärkuulduste levikut ja tõkestades vaenuliku mõjutustegevuse mõju. Kultuuritegelane ja kommunikatsiooniekspert Ilmar Raag asus eelmise aasta lõpus tööle riigikantselei juures, et arendada riigi psühholoogilist kaitset. Loodetavasti suudab ta koos oma meeskonnaga teiste riikide mõjutustegevusele vastuseismise kõrval mõelda ka nendele inimestele, kes loevad igapäevastest uudistest välja vihjeid peagi algava sõja kohta.

Õnneks on Eesti erakonnad piisavalt vastutustundlikud ja hiljuti lõppenud valimiskampaania ajal ei tegelenud ükski partei häälte võitmiseks inimeste otsese hirmutamisega. Ühe erakonna kandidaat tegi küll partei kaitsepoliitikat tutvustades Ida-Virumaa venekeelsetele valijatele mõeldud videoklipi Eesti ründamisest, kuid partei distantseerus sellest reklaamist, kinnitades, et tegemist oli kandidaadi isetegevusega. Laiemale avalikkusele jäi kindlasti rohkem meelde palju poleemikat tekitanud valimisklipp, milles ühe erakonna peaministrikandidaat jalutas Ämari lennuväljal ja kinnitas, et Eesti julgeolek on kaitstud.

Seotud lood
24.03.2015 26.03.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto