Sisukord
Uudised
Postimees
26.03.2015
Eesti Male Dilbert Horoskoop «PMR» - film fantoomvabariigist Postimehe Kinos Palju õnne Eesti lühiuudised Samost lahkus poliitikast Kaamerad pannakse tööle Pealinnas uuenevad busside sõiduplaanid Sünnib riiklik elatisabifond «Muidugi jõuame leppeni!» 2603esikas Riigikaitsest sai Eesti ohtlikem tööala Savisaare seisund pole enam kriitiline Mälumäng BMW rammis poe akent Majandus Eesti Raudtee juhatus jäi preemiast ilma Majanduse lühiuudised Välismaa Prantsuse uurijad välistasid plahvatuse võimaluse Kes olid purunenud lennukis? Porošenko sai olulise sisepoliitilise võidu Arvamus Jaanus Piirsalu: peaasi, et relvad jääksid rindele Juhtkiri: teene tervisele Kõva sõna Mark Soosaar: maaelu hädatapmine või sisuline haldusreform? Postimees 1910. aastal Tarmo Sumberg: kui palju lolle me suudame siia meelitada? Andrus Karnau: vabandus Jarmo Mäkelä: EL — väikeste kaitsja? Airi Värnik: ettevaatust — tablett Päeva karikatuur Kultuur «1944» ületas 100 000 piiri Sport Spordi lühiuudised Eesti tipptõstjast sai ootamatult amatöör Rock astus sammu Balti liiga pronksi poole Dopingupatust Vedehinit jahiti pikka aega Tallinn BMW rammis poe akent Kaamerad pannakse tööle Tarbija Räpina aianduskooli taimed sirguvad üle Eesti Toataimed vajavad uut potti Tartu Kooliteatrid kogunevad kaheks päevaks Oksjonile järgneb kolimine Rattaringluse mõte astus sammu edasi Arno asub ka mudilasi sõeluma Linn soovitab lasteaia MTÜ-l nime muuta Linn ostab sügiseks uued parkimisautomaadid Pildid Tartu majaseintel võluvad sügava intellektuaalsusega Salapärane karikas muudab veemoto ajalugu Muuseum võtab luubi alla Ülejõe kadunud hiilguse Meelelahutus Koomiks Sudoku

Rattaringluse mõte astus sammu edasi

2 min lugemist
FOTO: TPM

Rattaringluse arendamiseks on Tartu linn ja Eesti arengufond pidanud läbirääkimisi ligi aasta. Nädala alguses tutvustati linnavalitsuse istungil rattaringlussüsteemi äriplaani, mis tugineb rahvusvahelisele kogemusele ja võrdlusele teiste linnadega. 

Abilinnapea Valvo Semilarski ütles, et äriplaan on kindlasti areng selle poole, et on kindel ettekujutus, millisel moel võiks rattaringlus Emajõelinnas toimida. Tema sõnul aga pole veel selget valmidust, et projekti ellu viia, kuna rattaringluse eelarve on kuni kaks miljonit eurot. Linna omafinantseering sellest oleks kuni kakskümmend protsenti.

«Vajalikkust on tõestatud ja nägemus on ka olemas, kuid kõik on materiaalse baasi taga,» ütles abilinnapea. Ta lisas, et kui raha leitakse, võtaks rattaringluse käimalükkamine kõige enam aega paar aastat.

Variandid

Esmajärjekorras soovitakse rattalaenutuskohtadega katta kesklinna piirkond ja liikuda järjest väljapoole. Praegu on äriplaanis välja toodud kolm varianti, mis Tartus võiksid toimida: kuni 400 ratast, 600–700 ning 800–900 jalgratast.

Linnavalitsuses oli ka kaalumisel, et alustada rattaringlusega sammhaaval ja seda ajapikku laiendada. Semilarski sõnul aga ollakse praegu selgel seisukohal: selleks, et ringlus oleks inimestele ja avalikkusele atraktiivne, on siiski vaja piisavalt laenutuspunkte, mis võimaldaks linnas rattaga liikuda.

Kui rattaringlus tööle hakkab, saab rattaparklate asukohti vastavalt vajadusele korrigeerida, kuid tulevikus eeldatakse, et laenutuspunktid oleksid siiski püsivad, nii et inimesed saaksid nendega arvestada.

«Kui näiteks lauluväljakul on suur üritus, siis see süsteem võimaldab koondada sinna rohkem rattalaenutuspunkte, et inimesed saaksid sealt hiljem ära sõita, aga need oleksid sellised erandjuhud,» arvas abilinnapea.

Projekti sinnapaika ei jäeta

Praegu tegeldakse linnas kergliiklusteede võrgustiku täiendamisega, et tekiksid ühtlased ja sujuvad ühendused linnaosade vahel. Semilarski sõnul arvestatakse kergliiklusteede rajamisel samuti sellega, et kunagi käivitatakse Tartus rattaringlus.

Linnapea Urmas Klaas ütles, et projektist on ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga räägitud ja selgitatud, et valitsuse tugi on teretulnud, sest katseprojekti saab rakendada ka teistes Eesti linnades ning sellest saaksid kasu paljud.

«Kindlasti ei lähe see projekt kalevi alla ehk lauasahtlisse tolmu koguma, sest me näeme, et avalikkus on uudise väga positiivselt vastu võtnud, ja järelikult on vajadus selle järele olemas,» ütles Semilarski.

2014. aasta alguseks oli maailmas üle 600 rattaringlussüsteemi. Baltimaades on rattaringlus juba kasutusel Riias ja Vilniuses. Eestis oleks Tartu esimene rattaringluslinn.

Tartu rattaringlus

Toimimiseks on vaja umbes 650 jalgratast ja 95 parklat.

Maksumus kuni kaks miljonit eurot.

Baltimaades on kasutusel Riias ja Vilniuses.

Seotud lood
25.03.2015 27.03.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto