Sisukord
Uudised
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (1) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (11) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (45) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku

Rattaringluse mõte astus sammu edasi

2 min lugemist
FOTO: TPM

Rattaringluse arendamiseks on Tartu linn ja Eesti arengufond pidanud läbirääkimisi ligi aasta. Nädala alguses tutvustati linnavalitsuse istungil rattaringlussüsteemi äriplaani, mis tugineb rahvusvahelisele kogemusele ja võrdlusele teiste linnadega. 

Abilinnapea Valvo Semilarski ütles, et äriplaan on kindlasti areng selle poole, et on kindel ettekujutus, millisel moel võiks rattaringlus Emajõelinnas toimida. Tema sõnul aga pole veel selget valmidust, et projekti ellu viia, kuna rattaringluse eelarve on kuni kaks miljonit eurot. Linna omafinantseering sellest oleks kuni kakskümmend protsenti.

«Vajalikkust on tõestatud ja nägemus on ka olemas, kuid kõik on materiaalse baasi taga,» ütles abilinnapea. Ta lisas, et kui raha leitakse, võtaks rattaringluse käimalükkamine kõige enam aega paar aastat.

Variandid

Esmajärjekorras soovitakse rattalaenutuskohtadega katta kesklinna piirkond ja liikuda järjest väljapoole. Praegu on äriplaanis välja toodud kolm varianti, mis Tartus võiksid toimida: kuni 400 ratast, 600–700 ning 800–900 jalgratast.

Linnavalitsuses oli ka kaalumisel, et alustada rattaringlusega sammhaaval ja seda ajapikku laiendada. Semilarski sõnul aga ollakse praegu selgel seisukohal: selleks, et ringlus oleks inimestele ja avalikkusele atraktiivne, on siiski vaja piisavalt laenutuspunkte, mis võimaldaks linnas rattaga liikuda.

Kui rattaringlus tööle hakkab, saab rattaparklate asukohti vastavalt vajadusele korrigeerida, kuid tulevikus eeldatakse, et laenutuspunktid oleksid siiski püsivad, nii et inimesed saaksid nendega arvestada.

«Kui näiteks lauluväljakul on suur üritus, siis see süsteem võimaldab koondada sinna rohkem rattalaenutuspunkte, et inimesed saaksid sealt hiljem ära sõita, aga need oleksid sellised erandjuhud,» arvas abilinnapea.

Projekti sinnapaika ei jäeta

Praegu tegeldakse linnas kergliiklusteede võrgustiku täiendamisega, et tekiksid ühtlased ja sujuvad ühendused linnaosade vahel. Semilarski sõnul arvestatakse kergliiklusteede rajamisel samuti sellega, et kunagi käivitatakse Tartus rattaringlus.

Linnapea Urmas Klaas ütles, et projektist on ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga räägitud ja selgitatud, et valitsuse tugi on teretulnud, sest katseprojekti saab rakendada ka teistes Eesti linnades ning sellest saaksid kasu paljud.

«Kindlasti ei lähe see projekt kalevi alla ehk lauasahtlisse tolmu koguma, sest me näeme, et avalikkus on uudise väga positiivselt vastu võtnud, ja järelikult on vajadus selle järele olemas,» ütles Semilarski.

2014. aasta alguseks oli maailmas üle 600 rattaringlussüsteemi. Baltimaades on rattaringlus juba kasutusel Riias ja Vilniuses. Eestis oleks Tartu esimene rattaringluslinn.

Tartu rattaringlus

Toimimiseks on vaja umbes 650 jalgratast ja 95 parklat.

Maksumus kuni kaks miljonit eurot.

Baltimaades on kasutusel Riias ja Vilniuses.

Seotud lood
15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto