Sisukord
Arvamus
Postimees
27.03.2015
Eesti Mälumäng Lendurid üldjuhul psühholoogi ei väisa Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Kõiki välisarste ei võeta jutulegi Välisarstide tööle lubamine kütab kirgi Eesti lühiuudised Tagakülg Jõmmu jõudis väikese viperusega Emajõele 2703esikas Võimukõnelused kestavad veel päevi Majandus Riik võtab omanikutulu Majanduse lühiuudised Enn Veskimägi kutsuti Moskvasse Välismaa Jeemenlanna: teised riigid võiksid lasta meil oma asju ise lahendada Germanwingsi piloot sõitis meelega vastu mäge Ukraina konflikti keskel elab üle miljoni lapse Välisma lühiuudised Samalaadsed juhtumid Arvamus Toomas Peterson Alpide tragöödiast: lennundus areneb, inimfaktor jääb Henrik Roonemaa: viie punkti pantvang Raul Eamets, Tiit Tammaru: Eesti välisrände uued suundumused Juhtkiri: katastroofiriski saab vähendada, ent mitte olematuks muuta Christoph Kurowski: nõukogude taagast vabanemine Eesti tervishoius võtab aega Postimees 1930. aastal: 4 päeva ja 17 tunniga üle Atlandi Peep Pahv: ükskõiksus näitab kriisi Päeva karikatuur Kultuur Kultuuri lühid Soome-Eesti sild Sport Kangert kaotas ligi pool tundi Peep Pahv: ükskõiksus näitab kriisi Küsimused Šveitsi-Eesti jalgpallilahingu eel Tartu näitas võimu, TTÜ lagunes Brasiillased Eestis: olümpiamängud on poliitikute ja ärimeeste, mitte rahva pidu Tarbija Välisarstide tööle lubamine kütab kirgi Mitmepalgeline, ent korralagedust täis Tai Tartu Jõmmu jõudis väikese viperusega taas jõele Tartus vahetuvad volikogu esimees ja abilinnapea Tartu kesklinna kooli on tavatult suur tung Ene Ergma: ma olen hasartne inimene - kui huvi kaob, on parem lahkuda Ainulaadne lugemik elustab vadja keelt Loodusmuuseumi avamine lükkus taas edasi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: katastroofiriski saab vähendada, ent mitte olematuks muuta

2 min lugemist

Germanwingsi kaaspiloot Andreas Lubitz sõitis tõenäoliselt tahtlikult vastu mäge, tappes nii enda kui kõik teised lennukis olnud – kokku 150 inimest. Miks ometi? Kas lennufirma jättis siiski midagi olulist tegemata? Kas lennunduses on süsteemseid vigu, mille tõttu niisugune asi võimalikuks sai?

Faktidele truuks jäädes ei ole vähemalt praegu võimalik kõigile küsimustele kindlalt vastata. Küll on aga vabadus arutleda seni teadaoleva põhjal, mis võis minna valesti ja millest tuleks õppust võtta.

Lennundus on kindlasti üks enim turvatud valdkondi maailmas. Reeglid on loodud suurel määral varasematest katastroofidest õppust võttes. Seda nii tehniliste rikete, terrorismiohu kui ka pilootide seisundi jmt kontrollimise kohta. Ometi tuleb välja, et mitmekordsete turvareeglite võrgusilmad on siiski liiga suured – üleeilne katastroof sai võimalikuks. Ka nüüd võetakse õppust. Näiteks odavlennufirma Norwegian Air Shuttle teatas juba eile, et hakkab julgeolekukaalutlustel nõudma kahe inimese pidevat viibimist kokpitis.

Lenduriks saada tahtjate isiksuse omadusi mõõdetakse testidega juba lennukooli vastuvõtmisel. Lennuinstruktoreid on õpetatud riskikäitumisele viitavaid märke ära tundma ning kohaselt reageerima. Piloodid käivad regulaarselt – tüüpiliselt kord aastas – arstlikus kontrollis. Eesti Liinilendurite Assotsiatsiooni juhatuse liige ja lennukikapten Rauno Menning ütles Postimehele: «Ekstra vaimse tervise kontrolli seal ei tehta, kõik tervikuna on lennundusarsti otsustada.» On usutav, et sellest katastroofist õppust võttes tehakse edaspidi regulaarne psühhiaatriline kontroll kohustuslikuks. Küsimus on, kas niisugune regulaarne kontroll välistaks täielikult selle, mis tõenäoliselt Germanwingsi lennuki pardal aset leidis. Vastus on kahjuks eitav. Tegu on inimestega ja inimeste seisund muutub.

Seepärast ongi üks ennetuse viise – ja seda paljudes valdkondades – õpetada töötajaid ohule viitavaid käitumise muutusi ära tundma ja neile reageerima. Eriti tähtis on see loomulikult ametites, kus ühe inimese adekvaatsusest sõltub paljude heaolu ja elu. Enamasti ei teki enesetapukavatsus vahetult enne selle teokstegemist. On tavaline, et ennast tappa kavatsev inimene ütleb selle lähedastele või sõpradele otse välja. Ent märkamine ei puuduta üksnes enesetapukavatsusi, vaid kõiki käitumise muutusi, mis võivad kriitilises olukorras ohtlikuks osutuda. Väidetavalt lennunduses ka õpetatakse inimestele oskust oma kaaslasi jälgida. Kas see õpetus on piisav ning kas lennunduses on tagatud, et organisatsioon reageerib kohaselt, kui mõni töötaja oma kolleegi käitumise muutusest teada annab, on küsimus, mille avalikkus peab esitama.

Paraku tuleb arvestada, et ükski ennetussüsteem pole võimeline selliseid juhtumeid täielikult välistama, vaid ainult riski vähendama.

Seotud lood
26.03.2015 28.03.2015
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto