Idee mängida kolme keskkaitsjaga ei pruugi iseenesest olla vale, kuid samas jääb küsimus, kas valikmäng on selle katsetamiseks õige koht. Pärast mängu leidsid aga nii koondise peatreener Magnus Pehrsson kui ka kapten Ragnar Klavan, et kaotuse põhjuseks ei olnud uus formatsioon.
«Lähtusin vastaste tugevusest, meie mängijatest ning ka soovist Šveitsi veidike üllatada. Mõnikord tuleb langetada julgeid otsuseid. Kõik ei õnnestunud meil ideaalselt, kuid ei saa öelda, et kaotasime seetõttu,» arvas Pehrsson pärast kohtumist.
«Trennides proovides oli suhteliselt hea tunne. Võib-olla seisu pärast saab taktika palju kriitikat, kuid tundsime ka mängus end nendel positsioonidel hästi,» lisas omalt poolt Klavan, kes lisas, et koondises pole kahjuks eriti palju aega, et uusi asju kiiresti funktsioneerima saada. «Uut formatsiooni 100 protsenti ellu viia ei suutnud. Eriti jääb kripeldama teine värav, kus vajusime kaitseliiniga liiga alla. Veel on asju mida selles formatsioonis timmida.»
Mille pealt aga siis vastastele kolm väravat? Selle kohta võiks kõige lihtsamalt öelda, et matšiga tuli Eesti ja FIFA edetabelis 12. kohal paikneva Švitsi tasemevahe selgelt välja. Kui šveitslastel tekkiski kohtumise jooksul sisuliselt kolm head võimalust värava löömiseks, siis need kasutati kõik ära. Selle juures tuleb tunnistada, et nendes situatsioonides eestlased aga ise eksisid ja andsid vastastele võimalused.