Tänu WHO analüüsile on selgunud mitmed huvitavad ja seni peidus olnud nüansid krooniliste haiguste ravist ja tundub, et seni üsna efektiivses Eesti tervishoius on võimalik siiski midagi veel paremaks ja tõhusamaks muuta. Ravimite valdkond on mitmetahuline ja ühemõttelised, vahel ka mustvalged seisukohad mitte päris tõesed. Mitu ebatäpset väidet oli ka Airi Värniku artiklis «Ettevaatust – tablett» (PM 26.03).
Alustame haigekassa rahast. Retseptide hüvitamise kulud haigekassa eelarves on tõepoolest 110 miljoni euro piirides, kusjuures iga-aastane raha soodusravimite hüvitamiseks on võrreldes kõigi teiste ravikindlustuse eelarve kuludega kasvanud kõige vähem. Näiteks 2015. aastaks on planeeritud kasv 1,4 protsenti (allikas: haigekassa.ee), mis on mitu korda väiksem teistest tervishoiu kuludest haigekassa eelarves. Seega, väide, nagu kasvaksid kulutused ravimitele ennaktempos, on vale. Isegi kui lisame raviteenuste hindades sisalduvad ravimikulud, ei muuda see oluliselt tervikpilti.
/nginx/o/2019/08/26/12502602t1h64bb.jpg)