Alustame haigekassa rahast. Retseptide hüvitamise kulud haigekassa eelarves on tõepoolest 110 miljoni euro piirides, kusjuures iga-aastane raha soodusravimite hüvitamiseks on võrreldes kõigi teiste ravikindlustuse eelarve kuludega kasvanud kõige vähem. Näiteks 2015. aastaks on planeeritud kasv 1,4 protsenti (allikas: haigekassa.ee), mis on mitu korda väiksem teistest tervishoiu kuludest haigekassa eelarves. Seega, väide, nagu kasvaksid kulutused ravimitele ennaktempos, on vale. Isegi kui lisame raviteenuste hindades sisalduvad ravimikulud, ei muuda see oluliselt tervikpilti.
Pigem võib väita, et ravimid on praegu see osa tervishoiust, mis aitavad tervishoiu kulusid pigem kokku hoida ja kulutada rohkem ressurssi keeruliste ja uuenduslike ravimeetodite kasutuselevõtuks. Innovatsioonita tervishoidu ei soovi keegi. Artiklis toodud väide, nagu võiks uute ravimite tormiline pealetung teha ravimise raskeks, isegi riskantseks, paneb küsima, kus need tormiliselt peale tungivad ravimid on. Aastatel 2010–2012 Euroopas tsentraalselt registreerud 70 uuest ravimist jõudis samal ajavahemikul Eesti patsientideni soodusravimina või haiglaravimina paraku ainult 13 (Patients W.A.I.T. Indicator: 2013 Survey)! Kokkuvõttes tasub loota, et ravimitootjatel jätkuks motivatsiooni välja töötada uusi tõhusamaid ravimeid. Paraku on nii, et ravimite arendus on äärmiselt ressursimahukas. Tervishoiu innovatsioonil tervikuna on väga suur roll, seda näitab hästi uute ravimite kasutuselevõtt onkoloogias. Pahaloomuliste kasvajate uut tüüpi ravi on andnud ajavahemikul 1980–2008 haigetele lisa kolm eluaastat (allikas: Smith, B: The Future of Pharma). On seda vähe või palju, jäägu igaühe enda hinnata.