Kaheksa meetrit kohtusaali uksest kuni trepini, kust konvoi Eston Kohvri minema viib. Aega on mõni sekund. Selle aja jooksul jõuab küsimuse esitada, aga pole kindel, kas Kohver jõuab vastata. Selge – küsimus peab olema lühike ja lihtne, et oleks võimalikult lihtne vastata. Aga kuidas reageerib eestikeelsele küsimusele konvoi, kellele on öeldud, et nad saadavad välisriigi spiooni?
Uks avaneb, üks politseinik ees ja teine Kohvri taga. Esimene politseinik lausa jookseb ees minema, õnneks Kohver astub rahulikult. Ikkagi eestlane.
Käeraudades Kohver tuleb otse minu suunas ja vaatab mulle otsa. Mulle tundub, et ta aeglustab isegi veidi sammu. Kuigi me näeme teineteist esimest korda elus.
Hüüan: «Härra Kohver! Postimees siin!»
