R, 2.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mõni klaver tekitab avastamisrõõmu ja ka segadust

Raimu Hanson
, reporter
Mõni klaver tekitab avastamisrõõmu ja ka segadust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Suurte harulduste hulka kuulub Tallinnas 1840. aastatel ehitatud klaver Barth.
Suurte harulduste hulka kuulub Tallinnas 1840. aastatel ehitatud klaver Barth. Foto: Kristjan Teedema

Vanemuise kontserdimajas tõstsid, nihutasid, sikutasid ja tirisid täna neli töömeest paika 20 ainulaadset pilli ehk viis tiibklaverit, neli tahvelklaverit, üheksa pianiinot ja kaks harmooniumi. Neid juhendanud Eesti rahvusliku klaverimuuseumi juhataja Alo Põldmäe avab sealsamas kolmapäeval kell 17 näituse «Eesti klaveriavastusi 2008 – 2015».

Väljapanekus on suuri haruldusi, nagu näiteks tahvelklaver, mis on valmistatud 1840. aastail ja klaverimuuseumi vaatevälja tekkinud tänavu 29. jaanuaril.

Alo Põldmäe sõnul on avastusrõõmu ja ka segadust tekitanud meister Jüri Rässa pianiino Rässa umbes aastast 1915, sest seni oli teada pianiino nimega J. Rässa, mille valmistaja oli eesti üks kuulsaimaid klaverimeistreid Jaan Rässa.

Väljapanekus on ka viis teiste maade rariteeti: Peterburis tehtud peegelpildis mehhanismiga tiibklaver H. Koch (valmistatud 1870. aastatel) ja samas linnas valminud haamerklaver Tischner (nelja jalaga, 1830. aastad), inglise pianiino G. Peachey (1850. aastad), Rudolf Tobiase tiibklaver S. Stehling, Vene tsaaride ihuaarsti, Philipp Karelli perekonna tiibklaver Bechstein (1880. aastad, kuulus lavastaja Voldemar Pansole ja teatrikunstnik Mari-Liis Külale).

Klaverite väljapanekut täiendab Alo Põldmäe fotode näitus «Eesti klaverite disainielemente». Muusika-aasta puhul korraldatud näitust saab vaadata kontserdimajas 25. maini.

Märksõnad
Tagasi üles