Sisukord
Arvamus
Tänane leht
08.04.2015
Eesti Rusikamehed üritasid politseilt röövida 80 000 eurot Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Erateele valati masuuti — omanik koristagu Palju õnne Juulist enam TV 3 vabalevis vaadata ei saa Alasti keisri pildi asemele tekkis majaseinale natüürmort Eesti lühiuudised Maailm väikese Kõpu vastu Kõhklusliit sõlmib vaherahuleppe Majandus Majanduse lühiuudised Piloodid nõuavad kohtus Aviesilt palka Välismaa Kevad läheneb, Harkivis kasvab pinge Diversandid õõnestavad Harkivit Šohhin: piirilepped tuleks ratifitseerida ühel ajal Arvamus Lugejate kirjad Erkki Bahovski: kompleksides vaevlev Eesti? Angelika Tagel: anname pensionisäästude kasutamise vabamaks? Jah! Jaanus Piirsalu: aasta tagasi peatati Harkivis Ukraina riigi lagunemine Juhtkiri: «Vald kümneks päevaks suletud — vabandame» Olev Remsu: kes vastutavad šarlatanide levitatava umbluu eest? Postimees 1932. aastal: tikukuningas Kreugeri surma saladuse võti Kultuur Muusikat kui küllusesarvest Rokistaari kulunud lugu Tallinna raamatumess algab taas Sport Spordi lühiuudised Rooba tunneb kohustust koondist vedada Kalev noppis möödaminnes kohustusliku võidu Hoovisport on surnud, elagu hoovisport! Tallinn Erateele valati masuuti — omanik koristagu Tartu Tartu andis spordilootustele 42 882 eurot Autoportree hobuse ja pärisinimestega Mõni klaver tekitab avastamisrõõmu ja ka segadust Suletud kalarestoran jättis töötajad palgata Saksa firma kingib sõpruse märgiks 200 jalakat Vana tudengielamu saab uue kuue Meeste- ja naistetööd ei kao maa pealt ära mitte kunagi Asutuse juht: inimene on suur väärtus Tööandjal selg ei valuta, töötajal valutab aga küll Mida enam rääkida, seda parem Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jaanus Piirsalu: aasta tagasi peatati Harkivis Ukraina riigi lagunemine

2 min lugemist
Jaanus Piirsalu FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Aasta aega tagasi läks Ida-Ukrainas mässuks. 6. aprillil hõivati Donetskis kohaliku oblastivalitsuse ja Ukraina julgeolekuteenistuse SBU hoone, Luganskis rünnati samuti SBU hoonet ja lisaks Ukraina rahvuspanga osakonna hoonet ning Harkivis hõivati samuti kohaliku oblastivalitsuse hoone.

Ründajad oli selgelt Venemaa poolt julgustatud kohalikud, keda toetasid tuhanded spetsiaalselt Venemaalt bussidega kohale toodud «vabatahtlikud».

Donetskis ja Luganskis lõppesid need rünnakud mõni nädal hiljem «rahvavabariikide» väljakuulutamisega, aga Harkivis mitte.

Järgnenud sõda Ukraina vägede ning Vene armee toetatavate Donetski ja Luganski separatistide relvaüksuste vahel on tänaseks nõudnud ÜRO andmetel vähemalt 6000 inimese elu. On aga ka allikaid, kes väidavad, et hukkunute hulk on mitu korda suurem. Põgenikke on ÜRO ametlikult kokku lugenud 1,2 miljonit inimest, aga kardetavasti on neid vähemalt kaks miljonit. Seejuures elas Donetski ja Luganski oblastis enne konflikti algust kokku 6,5 miljonit inimest.

Harkivi oblastis elab ligi kolm miljonit inimest. Kui mässulaine oleks edukalt üle kandunud ka sinna, räägiksime me vähemalt poolteist korda suurematest hukkunute ja põgenike arvust. Kui võtta arvesse veel Harkivi oblasti veelgi suuremat majanduslikku tähtsust Ukrainale kui Donbassi oma, siis oleks Ukraina sisuliselt muutunud hoopis teiseks riigiks. Krimm oli ju juba nagunii kaotatud.

Harkiv (ja ka Odessa) jäi aga püsima ning sellel asjaolul oli Ukrainale tohutu tähtsus.

Miks ei õnnestunud separatistidel Harkivis see, mis läks läbi Donetskis ja Luganskis? Ma loodan, et Eesti eriteenistused on tulevikku silmas pidades selle endale üksipulgi selgeks teinud, aga omalt poolt oskan esile tuua kolm selgelt välja paistvat asjaolu.

Esiteks ei kartnud Harkivis Ukraina-meelsed inimesed massiliselt tulla linna keskväljakule oblastivalitsuse ette sõna otseses mõttes rinda pistma Vene-meelsetega. Erinevalt Donetskist ja Luganskist. Inimesed tulid välja, kuigi Vene-meelsed löömamehed olid relvastatud tulirelvadega. See oli tegelikult ime, et seal kedagi surma ei saanud, kuigi haavatuid oli üle saja.

Teiseks, kuigi Harkivi miilits oli täiesti osavõtmatu, said kohaliku SBU töötajad ja kiirelt appi toodud siseministeeriumi eriüksus Jaaguar olukorra siiski oma kontrolli alla ning ründajad löödi oblastivalitsusest välja. Seega, Kiiev suutis kiirelt leida relvastatud reservi, kes täitis nende käsku.

Kolmandaks toimisid SBU, eriüksused ja rahva omakaitse otsustavalt nendega, kes juhtisid rahutusi ja valitsushoone ründamist. Vene-meelsed löömamehed selgitati kiirelt välja ja neile tehti väga jõuliselt (seejuures ilmselt mitte just seaduslikul moel) selgeks, et parem on Harkivist kaduda, kui nad tahavad ellu jääda.

Ühesõnaga, Ukraina riik käitus Harkivis, nagu riik peab sellistes olukordades käituma. Donetskis ja Luganskis Ukraina riik seda erinevatel põhjustel ei suutnud.

Seotud lood
07.04.2015 09.04.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto