Sisukord
Arvamus
Postimees
10.04.2015
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Maarahvapood laieneb üle riigi Tagakülg Riigipea andis Alice Järvetile armu Siseministeeriumi kantsler taandub ametist Eesti lühiuudised Seeder palus telesaates öeldu pärast vabandust The Times seostas Ilvese juttu meelevaldselt Hiltoni hotell avab uksed tuleval kevadel Simson: valitsuses on varumehed Eesti — lollide maa Naiskodukaitse hakkas sinililli müüma Majandus Majanduse lühiuudised Riigikohus jättis finantsinspektsiooni kuivale Finantsinspektsioon nõuab Andrus Kluge pead Välismaa Keskerakonna miljonär pürib Soome peaministriks Välismaa lühiuudised Arvamus Henrik Roonemaa: 99 viisi öelda «ma armastan sind» Jarmo Mäkelä: Soome erakondadel on salajane leping kaitsepoliitika kohta Päeva karikatuur Kõva sõna Juhtkiri: Soome on kurssi muutmas Peep Pahv: vald pole firma Postimees 1910. aastal: vaestemajas on samad kired, mis väljaspool vaestemaja Konstantin von Eggert: praegused fašismiga võitlejad ei riski millegagi Taavi Rõivas: pika vaatega Visadusliit Kultuur Kunstiajaloo põhjatud varasalved Tänavune JAFF maitseb hästi Sport Pariis tahab suveolümpiat Spordi lühiuudised Pärnul õnnestus kõik, Tartul mitte miski Tarvas pani Pärnu tugeva lõpuga paika Kalev/Cramo mõru kaotus, mis lõpetas ilusa seeria Tarbija Maarahvapood laieneb üle riigi Kus elavad terroristid? Tartu Sõpruse ringi männid lähevad kasside pärast sae alla Näitleja teeb teatris demokraatiat Sügisene paanika asendus tulevikuta elu stressiga Tuntud hitid said saksakeelse versiooni Tammeka esitles esindusmeeskonda Stardib Tartu jooksusari Onkokirurg täiendab kodumaa lugu Vanalinna tuleb taas Gruusia söögikoht Meelelahutus Koomiks Sudoku

Konstantin von Eggert: praegused fašismiga võitlejad ei riski millegagi

2 min lugemist
Konstantin von Eggert FOTO: Sxanpix

SS-vormis sõdurikujukeste avastamisele «Laste maailmas» järgnes veel üks samalaadne juhtum. Moskva prokuratuur algatas haldusasja turvafirma suhtes, mille embleemis nähti sarnasust SS-diviisi Das Reichi sümboolikaga. Ettevõte kõrvaldas embleemi ja maksis trahvi. Kommersant FMi vaatleja Konstantin Eggert arvab, et müütiliste fašistide otsimine võib Venemaal õige kaugele sohu viia.

Üks viiekümneaastane tuttav sõnas «Laste maailma» sõdurikujukeste lugu kuuldes: «NSV Liidus ei jätkunud meil üldse Saksa sõdurite kujukesi. Seepärast ei olnud meie Nõukogude sõdurikujukestel alatasa kellegagi sõdida.» Mäletan ka ise, et pidin osa oma sõdurikestest sakslasteks nimetama. Nähtavasti kuluvad meie lapsepõlvekogemused praegu marjaks ära vene laste uuele põlvkonnale. Muide, tekib sisuline küsimus: kas Wehrmachti vormis kujukesi tohib müüa? Asi ei puuduta loomulikult mänguasju. Need on ainult kavatsuse demonstreerimise vahend. Võitlus fašismiga on uus ühiskonna mobiliseerimise vorm. Tõelise fašismi ja natsismiga ei ole sellel midagi tegemist.

Fašistiks nimetatakse nüüd iga võimukriitikut, eriti (aga mitte ainult) neid, kes ei ole nõus Kremli Ukraina-poliitikaga. Üks kirjamees tõstatas Izvestija veergudel täiesti tõsimeeli küsimuse, kas ei tuleks poliitilistest õigustest ilma jätta viiendik Venemaa kodanikest – need, kes on meelestatud opositsiooniliselt. Et nad ei rikuks ära rahva ühtsust. Päris ühemõttelist vastust kirjamees siiski ei andnud. Eks ta ole, ega Saksamaalgi 1930. aastate keskel Nürnbergi seadusi ühe hooga lõpuni valmis kirjutatud. Ikka peeti aru, mõeldi läbi, vaieldi.

Minu meelest ei sarnane fašismi propagandaga mitte «Laste maailma» sõdurikujukesed ega turvafirma embleemi stiliseeritud ruunid, vaid just sellised kirjatükid. Need on ühtaegu naeruväärsed ja ohtlikud. Naeruväärsed seepärast, et praegused fašismiga võitlejad, kõik need klanitud välimusega isikud telestuudiotes, kes karjuvad kogu kõrist: «Makarevitš on fašist!», ei meenuta millegi poolest ei Bresti kindluse kaitsjaid, ei Brjanski partisane, ei Varssavi ülestõusnuid ega Müncheni Valge Roosi rühma tudengitest antifašiste. Nad ei riski millegagi, neil on kõik hästi. Ohtlikud seepärast, et ühiskonnale ei pakuta välja mitte ühineda ühise ja õilsa eesmärgi nimel, vaid osa, väiksema osa ühiskonna tagakiusamise nimel. Mitte kaitseks interventide eest, vaid veel suurema eneseisolatsiooni nimel, ühineda hirmus ja vihkamises. Lõppeks on vaja kas müüt purustada või võidelda tõsiselt. Venemaal on veel võimalus valida esimene variant. Ja võtmesõna on siin «veel».

Artikkel ilmus veebilehel kommersant.ru. Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane.

Seotud lood
    09.04.2015 11.04.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto