Sisukord
Arvamus
Postimees
10.04.2015
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Maarahvapood laieneb üle riigi Tagakülg Riigipea andis Alice Järvetile armu Siseministeeriumi kantsler taandub ametist Eesti lühiuudised Seeder palus telesaates öeldu pärast vabandust The Times seostas Ilvese juttu meelevaldselt Hiltoni hotell avab uksed tuleval kevadel Simson: valitsuses on varumehed Eesti — lollide maa Naiskodukaitse hakkas sinililli müüma Majandus Majanduse lühiuudised Riigikohus jättis finantsinspektsiooni kuivale Finantsinspektsioon nõuab Andrus Kluge pead Välismaa Keskerakonna miljonär pürib Soome peaministriks Välismaa lühiuudised Arvamus Henrik Roonemaa: 99 viisi öelda «ma armastan sind» Jarmo Mäkelä: Soome erakondadel on salajane leping kaitsepoliitika kohta Päeva karikatuur Kõva sõna Juhtkiri: Soome on kurssi muutmas Peep Pahv: vald pole firma Postimees 1910. aastal: vaestemajas on samad kired, mis väljaspool vaestemaja Konstantin von Eggert: praegused fašismiga võitlejad ei riski millegagi Taavi Rõivas: pika vaatega Visadusliit Kultuur Kunstiajaloo põhjatud varasalved Tänavune JAFF maitseb hästi Sport Pariis tahab suveolümpiat Spordi lühiuudised Pärnul õnnestus kõik, Tartul mitte miski Tarvas pani Pärnu tugeva lõpuga paika Kalev/Cramo mõru kaotus, mis lõpetas ilusa seeria Tarbija Maarahvapood laieneb üle riigi Kus elavad terroristid? Tartu Sõpruse ringi männid lähevad kasside pärast sae alla Näitleja teeb teatris demokraatiat Sügisene paanika asendus tulevikuta elu stressiga Tuntud hitid said saksakeelse versiooni Tammeka esitles esindusmeeskonda Stardib Tartu jooksusari Onkokirurg täiendab kodumaa lugu Vanalinna tuleb taas Gruusia söögikoht Meelelahutus Koomiks Sudoku

Postimees 1910. aastal: vaestemajas on samad kired, mis väljaspool vaestemaja

1 min lugemist

Kirjandusest. Rooste. Jutustus. A. Ertel. 99 lhk. Hind 40 kop.

Üsna isemoodi raamat. Nimelt oma ainese poolest. Kirjanik käsitab jutustuse algusest lõpuni valla vaestemaja ja tema elanikka.

Mis võib küll sääl jutustada, nendest inimestest, kes oma elu viimaseid päevi viletsalt, surma oodates mööda saadavad?

Naturalist, kes elu varjukülgesid kopeerib, leiaks siit ju materjali, aga see oleks õige pea kirjeldustes ära öeldud, enne kui jutustuse lõng veel jooksma hakkab.

Ka A. Erteli jutustus on naturalismusest alanud ja läbi käinud. Meie saame loomutruu pildi valla vaestemajast ja tema 7-mest elanikust. Kuid Ertel ei jää palja välimuse kirjelduse juurde. Tema püüab nende vaeste inimeste hinge-elusse tungida.

Ja mis leiame me säält?

Niisamasuguse ilma, nagu väljaspool vaestemaja. Inimene jääb inimeseks, elagu ta vaestemajas kõhnal toidul, täissöönud kodanlikus seltskonnas, või minupärast külluses elavas aristokraatias. Needsamad kired, head ja vead, püüded ja hirmud, ainult mõõdud ja vormid muutuvad. Kuidas sääl ühe surnud vaestemaja elaniku järelejäänud «varanduse» paari riide-hilbu pärast riieldakse, kuidas Pill-Tooma kaelarätiku pesemise eesõiguse pärast kahes vanas naesterahvas armukadedus tekkib – kõik see on inimesele nii loomulik, kuid meie ei arvanud seda vaestemajas leidvat.

10.04.1910

Seotud lood
09.04.2015 11.04.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto