Päästeamet suunab tänavu projektide käigus 35 000 eurot vähekindlustatud leibkondadele, kellel endal pole võimalust oma küttekollet või pliiti parandada. Selleks on tarvis 1. maiks kirjutada projekt kogukonnas küttekollete parandamise jaoks.
Vaata, millistel tingimustel ahju parandamiseks riigilt raha saab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Taotlusi saavad esitada vabatahtlikud päästeseltsid (mittetulundusühingud) koostöös päästekeskuse ning vajadusel ka kohaliku omavalitsusega. Taotluste esitamist reguleerib regionaalne päästekeskus ja seda tehakse kodu tuleohutusalase nõustamise käigus kogutud andmete alusel,» selgitas päästeameti kommunikatsiooniosakonna ekspert Liina Reinsaar.
MTÜ poolt esitatud projektitaotlus peab vastama järgmistele tingimustele:
- tegevus peab olema suunatud kodukülastuse käigus selgunud katkiste küttekollete remondile, renoveerimisele või ehitusele (kui selles piirkonnas kodukülastuste alusel katkiseid küttekoldeid ei fikseeritud võib MTÜ teha koostööd otse kohaliku omavalitsusega selliste kodude väljaselgitamiseks);
- projektitaotluse koostamisel teha koostööd regionaalse päästekeskusega, kuna kodukülastuste andmed ning rahaliste vahendite piirsumma on teada just päästekeskusele. Päästekeskus teeb ka esijalgse valiku projektitaotluste osas;
- rahastamise aluseks on etteantud vormil esitatud projektitaotlus- koos eelarvega, millele on lisatud kehtiva kutsetunnistusega pottsepa või korstnapühkija poolt koostatud tehtavate tööde hinnapakkumine;
- taotluse omafinantseering peab olema 15 protsenti millest vähemalt 10 protsenti peab olema rahaline ja 5 protsenti võib olla mitterahaline finantseering. Soovituslikult on projekti koostööpartneriks ja kaasfinantseerijaks kohalik omavalitsus;
- projektitaotlus peab olema regionaalsele päästekeskusele esitatud 1.maiks 2015.a. Esitatud taotluste rahuldamise otsustab hindamiskomisjon ja teeb selle avalikuks 15.05.2015 Päästeameti kodulehel;
- päästekeskused valmistavad komisjoni otsuse alusel ette eraldise kasutamise lepingud MTÜdega hiljemalt 30.05.2015.a;
- projektitaotluse tegevused peavad olema lõppenud 20.11.2015. Lõpparuandlus tuleb esitada hiljemalt 30.11.2015ks e-posti aadressile: liina.kokk@rescue.ee. Lõpparuande juurde lisada küttekollete remonti kinnitav korstnapühkija akti koopia või uue ehitamise korral pottsepa küttekolde passi koopia;
Mullu külastas päästeamet nõustamise eesmärgil üle 8000 kodu, et aidata inimeste elupindasid tuleohutumaks muuta. Suurel osal kodupõlengutest on oma osa vananenud küttekolletel.
«Möödunud aastal hakkas nõustamisel silma suur hulk majapidamisi, kus küttekolle oli tuleohtlik, kuid omanikul polnud selle kordategemiseks raha,» märkis Reinsaar.
Kui inimesed on mures enda või oma tuttava koduse tuleohutuse pärast, tuleb neil eelnevalt registreerida kodu tuleohutusalane nõustamine päästeala infotelefonil 1524.
Kodu tuleohutusalast nõustamist viiakse läbi inimesele sobival ajal tema kodus, mille käigus vaadatakse üle elupinna tuleohutusalane olukord ning aidatakse üheskoos leida parimad lahendused õnnetuste vältimiseks.
Nõustamist viivad läbi lähima päästekomando päästjad või päästeametnikud. Nad esitavad kodukülastuse läbiviimisel isikut tõendava dokumendi ning saabuvad kodukülastust läbi viima päästja riietuses ja tehnikaga.
Lääne päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Indrek Laanepõld ütles hiljuti ETV saates «Terevisioon», et Eestis on aastas 850–900 tulekahju eluhoonetes ja umbes kümme protsenti nendest saavad alguse küttekoldest. Lisaks on sagedased ka tahmapõlengud, mis hoonele kahju ei tee, aga küttesüsteem saab kannatada.