Sisukord
Arvamus
Postimees

Argo Ideon: karu tusane urin

2 min lugemist
Argo Ideon FOTO: PEETER LANGOVITS/PM

Viie Põhjamaa kaitseministri ühisartikkel Norra ajalehes Aftenposten läinud nädalal ei märgi uue kaitsealliansi loomist. See pole Põhja-Euroopa «mini-NATO», ometi on tegu üpriski olulise avaldusega.

Artiklis visandatakse konkreetseid koostööplaane, sealhulgas ühisõppusi, ning avaldatakse ka ühistegevuse süvendamise tausta – need on Venemaa-poolsed sammud. «Oleme tõdenud, et Venemaa on kasvatanud Läänemerel ja Põhjalas sõjalisi õppusi ja luuretegevust,» kirjutasid ministrid. «Venemaa kaitsejõud näitavad end meie piiride läheduses provokatsiooniliselt, mitmete Läänemere riikide territoriaalset puutumatust on rikutud. Eriti murettekitav on see, et Vene sõjalennukite tegevus on põhjustanud ohtu tsiviillennuliiklusele.»

Vastusena tihendavad Põhjamaad muu hulgas omavahelist infovahetust, nii mere- kui eriti õhuliikluse kohta, et teave toimuvast jõuaks iga riigini rutem, mis vähendab ka võimalike arusaamatuste ja üllatuste riski.

«Tihedam põhjamaine koostöö ja solidaarsus Balti riikidega kindlustab meie piirkonna julgeolekut ja tõstab sõjaliste intsidentide toimumise künnist,» tõdesid ministrid. Muu hulgas on vaja tihedamat koostööd NATO ja Euroopa Liiduga – mis siis, et kumbki organisatsioon ei hõlma Põhjamaid kogu ulatuses.

Pärast teksti lugemist ei ole just väga üllatav, et Moskva näitas mõnevõrra valulist suhtumist. Vene välisministeerium leidis pühapäeval tehtud avalduses, et erinevalt varasematest aastatest on Põhja-Euroopa kaitsekoostöö nüüd suunatud Venemaa vastu, mis «võimaldab õõnestada viimaste aastakümnetega Põhjalas konstruktiivses koostöös kogutud positiivsust». Ning «eriliselt murettekitav» on Venemaa hinnangul Soome ja Rootsi lähenemine NATO-le, kuigi ametlikult on mõlema riigi poliitikaks sõjalistes liitudes mitte osaleda.

Arvestades, et Põhjamaade kaitseministrite ühistekst algab viitega Venemaa agressioonile Ukraina vastu ja Krimmi ebaseaduslikule anneksioonile, on Moskva avalik reaktsioon väljamõõdetud, kuid siiski ülimalt selge tooniga. Nii et näiteks Soome peaminister Alexander Stubb pidi kodupubliku tarvis kommenteerima, et ühelgi teisel riigil ei ole Soome julgeolekupoliitiliste otsuste kohta vetoõigust, ning see käib ka Venemaa avalduse kohta. Teised Soome parteijuhid võtsid avalikult sarnase hoiaku. Mis tekitas Soomes (mõnevõrra ka valimiseelselt) poliitilist virvarri, oli see, et kaitseminister Carl Haglund (Rootsi Rahvapartei) ei kooskõlastanud teksti eelnevalt president Sauli Niinistöga. Kuid sellise artikli avaldamise plaanist oli presidendi kantseleid väidetavalt teavitatud küll.

Eesti seisukohalt on Põhjamaade kaitsekoostöö edendamine igati tervitatav. Kui keskkond on muutunud, tuleb sellele ka vastata, mitte peita pead liiva alla.

Seotud lood
14.04.2015 16.04.2015
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto