Sisukord
Arvamus
Postimees
20.02.2020
Osula tarkvarafirma vallutab Aafrika ja Ameerika (3) Eesti Noor hooldekoduelanik: meditsiin hoiab elus neid, kes kunagi elama ei hakka (14) Riigikogu uurib vesinikuenergeetikat (7) Seksuaalsuhe õpilasega viis õpetaja kohtu alla (10) Mälestades Eesti tanki nimega Külli Majandus Yandex.Taxi kavatseb jätkata tegevusloata Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Välismaa Bloomberg ostis koha USA presidendivalimistel (1) Vene aktivist pani seksiskandaaliga Macroni partei kõikuma Vene humanitaarteadused on rahastamisreeglite tõttu tupikseisus Arvamus Marek Strandberg: miljonilinn Tallinn (15) Andres Herkel: aga Venemaa valmistub sõjaks (25) Vilja Kiisler: ajuvabadus ei tähenda sõnavabadust (17) Juhtkiri: elukvaliteet ja surm (3) Aivar Pau: jagamismajanduse ämber (13) Meie Eesti Kadri Tammepuu: lahendusi perearstide nappusele (1) Asendusarstid päästavad päeva Kultuur Eesti kunst saab erakordse võimaluse (1) Eesti kaasaegsele kunstile on omane väga tugev eksperimentaalsus (1) Kui kirest kasvab katastroof Ühe soovi täitumine Sport Euroopa võrkpallijuhiks pürgiv Pevkur: mõnes suurriigis pole vollet sisuliselt olemas PM Skopjes ⟩ Korvpallifännid mäletavad hirmsat sauna, kuid usuvad nüüd võitu Tarbija Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Reis Somaalimaa – riik, mida pole olemas Maa Elu Nädala mõte: lapsed metsa (3) Arst maainimeste tervisest: ülekoormuse hind on tervise kadu või siitilmast enneaegne lahkumine Kaitsealuste maade riigile ostmise järjekord lüheneb jõudsalt Teadlane, kes kinkis meile magusama sõstra Palgitöö käsiraamat aitab kooliraha kokku hoida Halba ventilatsiooni saab parandada Mis toimub meie ilmaga? (1) Tatrapliinid lõhetartariga kodumaa sünnipäevaks Salatikasvataja püüab öösel rohkem pilku kui päeval (1) Olukord Peipsil: kõik teevad hirmsasti tööd, aga raha ei teeni keegi (1) Tartu Teatripublikut kimbutab parkimiskitsikus (2) Kuldsete tammelehtedega medali pälvinud päästja riputab vooliku varna Marja tänava kõnniteedel laiutavad autod Tartu ettevõtlusosakonna juhataja läheb pensionile Keskkonna­hoidlikkust järgides võib sattuda rohepesu ohvriks Triin Lellep salvestas Eestile mõeldes loitsulise video Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: ei maksa – ei hooli?

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Tänasest lehest leiate ülevaate sellest, kui palju raha erakonnad aasta esimese kolme kuuga said – liikmemakse ja annetusi kogusid ning riigieelarvest toetust vastu võtsid. Eelkõige torkab silma, et liikmemaksude osakaal kõigist tuludest on endiselt tühine.

Reformierakonna ja IRLi liikmemaksude summa on üle saja korra väiksem nii riigieelarvest saadavast kui eraisikute annetuste summast. Keskerakonnal ja sotsidel on see erinevus kümnetes kordades. Kusjuures ka EKREs ja Vabaerakonnas, kes valimiskampaania ajal ja ennegi kritiseerisid teisi muuhulgas vähese liikmemaksu kogumise pärast, ei ole asjad kardinaalselt teistsugused. Tõsi, Vabaerakonna teistega võrreldes suurusjärkude võrra väiksemast liikmeskonnast maksis liikmemaksu siiski peaaegu viiendik – ülejäänud parlamendierakondadel mõned protsendid.

Kõik see kokku tähendab, et valdav osa meie erakondade liikmetest ei panusta oma maailmavaadet edendavasse organisatsiooni sentigi. Kuna enamik massierakondade liikmetest pole ka poliitilises tegevuses muul moel aktiivsed (ei osale isegi sisevalimistel), siis ei panusta nad neisse organisatsioonidesse millegi muuga kui lihtsalt nimekirjas olemise ja eeldatavalt valimistel hääle andmisega. Sellest küsimus, mida üldse tähendab Eestis erakonna liikmeks olek? Kas tegu on omamoodi mitte millekski kohustava toetusavaldusega, ja sedagi eelkõige liikmeks astumise hetkel?

Erakondade juhtide jaoks on suur, ent valdavalt passiivne liikmeskond üks võimalustest näidata oma jõudu: vaadake, nii palju inimesi oleme suutnud koondada oma kaubamärgi, ideede ja staarpoliitikute selja taha. Rohkem sisu ei paista sel hingede kogumisel olevat. Vabandamised stiilis, et demokraatia huvides pole peletada inimesi kõrge liikmemaksuga riigijuhtimisest eemale, kõlavad liikmete tegeliku passiivsuse taustal täiesti naeruväärselt. Seis on ju selline, et liikmetelt ei oodata, ammugi ei nõuta minimaalsetki rahalist panust, ja vastutasuks ei oodata neid ka ülemäärase innuga osalema ametipostide jagamisel ei erakonna sees, omavalitsustes ega riigi tasemel.

On seaduspära, et mida rohkem inimene ise mingi organisatsiooni hüvanguks panustab, seda tugevamat seotust ta sellega tunneb. Liikmemaksu tasuja julgeb ka organisatsioonilt nõuda ning on küllap suurema tõenäosusega valmis osalema kasvõi erakonna suurkogul, kus valitakse juhte ja seatakse sihte.

Sellest, et erakondade juhatused ei taha endiselt tegeleda liikmemaksu kogumisega, võibki järeldada, et tegelikku tahtmist sisedemokraatiat õhutada neis organisatsioonides pole. Juhtkondade jaoks on ilmselt mugavam ja kindlam valitseda riigieelarvest saadud raha ja koguda suurte summade kaupa annetusi, kui muretseda selle pärast, et äkki liikmed tulevadki hulgakaupa suurkogudele ja hakkavad seal mingeid kontrollimatuid otsuseid tegema.

Seotud lood
19.02.2020 20.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto