Sisukord
Arvamus
Postimees
21.04.2015
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert 2104esikas Tagakülg Visiiditasu maksmata jätnutega tegeleb inkassofirma Tartu linnal pole raha ERMi juurde tee rajamiseks Eesti lühiuudised Vaktsineerituid on Eestis üha vähem Tartus nõuti kanepi tarvitamise lubamist Vaktsineerituid on soovituslikust tasemest vähem Kohvrit süüdistatakse ka relva salakaubaveos ja piiri ületamises Keskerakonna muutuste aeg – ühe partei kaks nägu Intervjuu: Jürgen Ligi näeb hariduses kokkuhoiukohti Majandus Majanduse lühiuudised Pohjola Eesti juht: Soome ettevõtted on väga heas seisus Välismaa Välismaa lühiuudised Keeleoskajate statistikat saab tõlgendada mitmeti Iiri keelt reklaamiv koomik õppis selle selgeks täiskasvanuna Iiri keele eestkõneleja loodab abi ELilt Arvamus Eesti arstiteadusüliõpilaste selts: murekoht Eesti meditsiinis on ületöötamine Juhtkiri: tühjad kohad tribüünil Marti Aavik: miljuneer Postimees 1928. aastal: ministeeriumide korraldamine ja põhiseadus Ene Pajula: mammid poliitikast masenduses Jüri Vendik: Vene võidusõgedus ja võiduhullustus Jüri Laurson: aktsiiside tõus pidurdab majandust Ahto Lobjakas: Soome vaatas endasse Kultuur Margarita ja Wolandi intellektuaalne duell Ugala teater kolib puidutöökotta Sport Spordi lühiuudised Tõeline kapten tõi Putini sõpradele karika Avo Keele võlusõnad Howard Frier lisaajal saadud võidust: nõudsin mängijatelt agressiivsust Imemehest vastuoluliseks meheks – käes on tõestamise aeg Tallinn Kompostihunniku hais nurjab vanaprouade kepikõnni Tarbija Sony esitles uut tipptelefoni Nutiseadmed abiks lapselegi Tartu Kanepijutt meelitas Tartu kesklinna hulga kirjut rahvast Ülikoolilinn meeldis saksa õpetlasele Seakatk jõudis Tartumaale Jazzkaare kontsertidel avaneb uusi maailmu Linnaliinid pikenevad lähivaldadesse Tartumaa meeste äpp teeb poeskäimise lihtsamaks Kliinikum annab võlgnikele juuni alguseni armuaega Režissöör Margus Paju: «Supilinna salaseltsile» võiks filmida järje Osatäitja Arabella Antons: ma lausa nutsin, kui kõik läbi sai Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jüri Laurson: aktsiiside tõus pidurdab majandust

2 min lugemist
Jüri Laurson FOTO: Erakogu

Enne riigikogu valimisi lubasid kõik erakonnad, et makse ei tõsteta, sest see pärsib Eesti majandust. Nüüd kui uus valitsus on «kõiketeadjate» spetsialistidega komplekteeritud ja riigikogusse rahvaesindajad istekohad leidnud, on valimiseelsed lubadused muutunud vastupidiseks. See bumerang toob heausksele valijale suured maksutõusud. Eriti jõhker on kütuseaktsiisi tõus põllumajandusele, transpordile ja toasooja tootjatele, mis annab riigi majandusele tagurpidikäigu.

Pole saladus, et kütus on tänapäeva inimesele muutunud sama tähtsaks kui hapnik, ja nagu ilma hapnikuta, ei saa tänapäeval inimene läbi ka kütuseta. Seetõttu peaks kütus olema taskukohane igale tarbijale. Kütuste aktsiise ei tohiks riik tõsta, sest sellega kaasneb kõikide kaupade ja teenuste hinnatõus, millel võivad olla halvad pöördumatud tagajärjed.

Eestis on 23 aastaga toimunud elu- ja töötingimustes suured muutused.

Auto on Eesti riigis muutunud töövahendiks, milleta inimene enam hakkama ei saa. Suurte vahemaade tõttu kasutatakse tänapäeval autot töölesõiduks, laste kooli viimiseks, poodi, perearstile minekuks jne. Kütusteaktsiiside tõus lööb rängalt iga tarbija rahakoti pihta ja muudab praegugi vaesusepiiril elavate inimeste elu üliraskeks. Ei taha ennustada, mis saab siis, kui kümne aasta pärast on kütuseaktsiis tõusnud sada protsenti ja palganumbrid jäävad enam-vähem samaks.

Erimärgistusega diislikütust ja kerget kütteõli sooja tootmiseks kasutavad paljud omavalitsuste asutused, korteriühistud, eramajad jne. Erimärgistuse kaotamisel tõuseb toasooja hind ligi 40 protsenti, mis sunnib rahapuudusel paljusid peresid eeloleval talvel istuma külmas korteris või elamus. Ei lähe meelest, kui meedias reklaamiti erimärgistusega kütust soojatootmiseks, ja paljud inimesed ei tajunud siis ohtu, uskusid riiki ning ehitasid oma elamute küttekolded erimärgistusega kütteõlile. Nüüd karistatakse erimärgistusega kütte kasutajaid kui heauskseid aktsiisitõusuga ning soovitatakse toasooja tootmiseks küttesüsteem ehitada ümber pelletiküttele.

Kahjuks ruumipuudusel pole paljudes hoonetes ja varemehitatud korterelamutes võimalik pelletikütteseadmeid paigaldada, seega puudub nendes elamutes erimärgistusega vedelküttele alternatiiv ja sellega oleks seadusetegijad pidanud ka arvestama.

Maal on teraviljakasvatustalud samuti hädas, sest ei tohi vedelkütusega viljakuivatites erimärgistusega sinist vedelkütust kasutada, kuigi kuivatustehnoloogia põhineb erimärgistusega diisliküttel. Paljusid talunikke viib see mõttele tootmine lõpetada, sest ei suudeta eesseisvast pankrotipesast pääseda.

Tuleb välja, et ükskõik millist kütuseliiki keegi hakkab kasutama, saab ta varem või hiljem aktsiisi kaela. Muidugi, valitsusel on valimislubaduste täitmiseks raha vaja ja selleks rakendatakse äärmuslikke võtteid, nagu aktsiiside tõus. Niisugused kiired rahasaamise unistused toovad hiljem kasu asemel kahju.

Nii toimitakse elektri, gaasi, kütteõli jne puhul, peaasi et riik kütuse kasutajailt aktsiisidega rohkem eurosid tarbijate rahakotist kätte saab. Ometigi võiks riik kodanikest hoolides ka valutumalt tegutseda. Praegu sipleb kütusetarbija nagu uss õngekonksu otsas.

Maapiirkondades jääb aasta-aastalt elanikke vähemaks, sest inimväärne elukeskkond on muutunud perspektiivituks, kuna puudub töö, kauplus, kool, postkontor, pangaautomaat jne. Seetõttu lahkuvad maalt töövõimelised pered ja noored ning lähevad paremaid karjamaid otsima Tallinna või välismaale. Maale tagasi pöördujaid on vähe.

Kahju, et uus valitsus sunnib järjest kasvava maksukoormusega väikese sissetulekuga ja vaesuspiiril elavaid inimesi kätt väristama ja sotsiaalabi paluma.

Seotud lood
    20.04.2015 22.04.2015
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto