Sisukord
Arvamus
Postimees
22.04.2015
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert 2204esikas Viimane veerg Metsatöll ei nõustu oma loomingu loata kasutamisega Eesti lühiuudised Viljandi gümnaasiumis helistati viimast koolikella Ehitaja kummaline surm Töödejuhatajaks osutus korduvalt karistatud kurjategija Taluperemees: tore mees oli, aga ära keeras Reinsalu ei kavatse kooseluseadusega tegeleda Majandus Majanduse lühiuudised Estonian Air tunnistab asenduslennukite kehvemat kvaliteeti Nokia on maailmakaardil tagasi Välismaa Välismaa lühiuudised Kaotatud naftaväljad jätavad Islamiriigi sissetulekuta Arvamus Vahetund Postimehega Juhtkiri: palgalõhe on kõigi probleem Evelyn Kaldoja: «g»-sõna Olev Remsu: meie versus mustanahalised, ro(o)mad ja saamid Postimees 1902. aastal: armudraama Ameerikas Tõnu Runnel: töö lõpp ja automatiseeritud tööpuudus Lugeja kiri: kohtule hinnangut anda ei saa? Erkki Bahovski: Euroopa ajaloo spiraal Kultuur Sõpruse kinos tõestisündinud lood Sõpruse kinos mängis isegi oma orkester Sõpruse sulgemisega ei saanud leppida Sport Spordi lühiuudised Eesti pallimängud: kes elab kiviajas, kes on maailmatasemel Üks maailma populaarseimaid alasid areneb ka Eestis Paksud murepilved tiitlikaitsja Reali kohal Tarbija Estonian Air tunnistab asenduslennukite kehvemat kvaliteeti Tartu "Suudlevad tudengid" võtavad puhtama ilme Tänavakunstifestivali pildid valmivad Tartus ja Rakveres tasapisi Tartus jagatakse tasuta köögiviljarooga Kliinikumis maist suitsu teha ei või Rahvusvaheline taiji päev ulatub esimest korda Tartusse Riik asub vanemaid koolitama Kullerkupu lasteaed pani uksed kinni Noor pilveatlase autor unistab orkaanist Sakutamine, tuuseldamine. Kes tõstab käe omaenese lapse vastu? Lastekaitsja: hädas lapsi märgatakse üha rohkem Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: palgalõhe on kõigi probleem

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Eile oli Eestis võrdse palga päev. Ehkki seda päeva tähistatakse üsna mitmes riigis, on kuupäev riigiti erinev. Eesti tähistab seda Euroopas kõige viimasena, 111 päeva pärast aasta algust. Just nii mitu päeva peavad Eesti naised aastas rohkem töötama, et teenida meestega samaväärset palka.

Palgalõhe probleemi ümber toimuva diskussiooni arengut on olnud huvitav jälgida. Kümmekond aastat tagasi kiputi seda pigem pseudoprobleemiks pidama. Argumentidest domineerisid toona nn õige-kah ja üksiknäite argumendid, kus leiti, et naise väiksem palk võibki olla õigustatud, või et kuna on teada ka neid naisi, kes meestest enam teenivad, ei saa palgalõhe probleem olla. Meedias kõnelesid firmajuhid, kes teatasid, et nende ettevõttes nii ei ole, seega tõenäoliselt ka mujal mitte. Toodi näiteid edukatest naisülemustest ja erialadest, kus naised meestest rohkem teenivad. Ja kuna probleemi ei ole, ei ole sellest vaja ka rääkida. Ega seetõttu eriti ei räägitudki.

Mõni aasta hiljem jõuti tõdemuseni, et tegu võib siiski olla kõneväärse küsimusega, kuid vastuseks sellele tõmbus osa ühiskonnast kaitsesse. Statistika emotsioonitutes arvudes nähti kaudset süüdistust riigi, valitsuse, ülemuste või kogu meessoo aadressil. Probleemi asemel keskenduti väändunud metodoloogiale ning küsimus ise taandati naisõiguslaste veidruseks või poliitiliseks propagandaks.

Järgnevatel aastatel liiguti probleemi teadvustamise poole. Kui sotsiaalministeerium korraldas 2012. aastal uuringu, et teada saada, kui teadlikud Eesti inimesed soolisest palgalõhest on, siis selgus, et enamik on. Pea pooled küsitletutest pidasid seda väga suureks probleemiks. Tõepoolest: palgalõhe ei tähenda vaid väiksemat palka, kehvemat elujärge ja alaväärtustatust praegu, vaid see tähendab ka väiksemat pensionit tulevikus ning üldist vastuolu põhimõttega, et inimesi tuleks kohelda ühtmoodi, sõltumata nende soost, vanusest, rahvusest või tõekspidamistest.

Tõsi, ka veel paar aastat tagasi otsiti probleemile teisi võimalikke seletusi: naised töötavadki aladel, kus saab vähem palka; naised on kehvemad palgaküsijad; naistel on enam probleeme nn klaaslaega, mis neil ametiredelil edeneda ei lase. Alles nüüd hakatakse tasahilju teadvustama, et kuna palgalõhe vähenemisest pole võita mitte üksnes inimesel endal, vaid ka töökohal ja riigil, pole see üksnes inimese enda probleem, vaid nõuab laiemat vastutusevõtmist. Tööandjad on hakanud aru saama, et palgakuludest suurem kulu on see, kui inimene end töökohal piisavalt väärtustatuna ei tunne. Tõsi, see arusaamine on alles väga värske ja nõuab aega, et juurduda.

See, et muutused võtavad aega, on ootuspärane ja loomulik ning ei ole meie selles mõttes teistest ühiskondadest erinev. Paraku ei aidanud ega ei eitamine ega kaitsesse tõmbumine küsimuse lahendamisele kaasa, ning seda võib näha ka arvudest, mis endiselt Euroopa suurimat palgalõhet näitavad. Pigem on muutus toimunud vales suunas: viimaste aastatega on palgalõhe pigem kasvanud kui kahanenud. Aga viimasest kohast allapoole on üsna keeruline kukkuda. 

Seotud lood
21.04.2015 23.04.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto