Sisukord
Tartu
Postimees
22.04.2015
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert 2204esikas Viimane veerg Metsatöll ei nõustu oma loomingu loata kasutamisega Eesti lühiuudised Viljandi gümnaasiumis helistati viimast koolikella Ehitaja kummaline surm Töödejuhatajaks osutus korduvalt karistatud kurjategija Taluperemees: tore mees oli, aga ära keeras Reinsalu ei kavatse kooseluseadusega tegeleda Majandus Majanduse lühiuudised Estonian Air tunnistab asenduslennukite kehvemat kvaliteeti Nokia on maailmakaardil tagasi Välismaa Välismaa lühiuudised Kaotatud naftaväljad jätavad Islamiriigi sissetulekuta Arvamus Vahetund Postimehega Juhtkiri: palgalõhe on kõigi probleem Evelyn Kaldoja: «g»-sõna Olev Remsu: meie versus mustanahalised, ro(o)mad ja saamid Postimees 1902. aastal: armudraama Ameerikas Tõnu Runnel: töö lõpp ja automatiseeritud tööpuudus Lugeja kiri: kohtule hinnangut anda ei saa? Erkki Bahovski: Euroopa ajaloo spiraal Kultuur Sõpruse kinos tõestisündinud lood Sõpruse kinos mängis isegi oma orkester Sõpruse sulgemisega ei saanud leppida Sport Spordi lühiuudised Eesti pallimängud: kes elab kiviajas, kes on maailmatasemel Üks maailma populaarseimaid alasid areneb ka Eestis Paksud murepilved tiitlikaitsja Reali kohal Tarbija Estonian Air tunnistab asenduslennukite kehvemat kvaliteeti Tartu "Suudlevad tudengid" võtavad puhtama ilme Tänavakunstifestivali pildid valmivad Tartus ja Rakveres tasapisi Tartus jagatakse tasuta köögiviljarooga Kliinikumis maist suitsu teha ei või Rahvusvaheline taiji päev ulatub esimest korda Tartusse Riik asub vanemaid koolitama Kullerkupu lasteaed pani uksed kinni Noor pilveatlase autor unistab orkaanist Sakutamine, tuuseldamine. Kes tõstab käe omaenese lapse vastu? Lastekaitsja: hädas lapsi märgatakse üha rohkem Meelelahutus Koomiks Sudoku

Riik asub vanemaid koolitama

2 min lugemist

Kui vanadel eestlastel oli laste kasvatamine mitme põlvkonna ühine töö, siis tänapäeva töötavad vanavanemad ei saa alati noortele emadele-isadele nõu ja jõuga abiks olla.

Sotsiaalministeerium otsib võimalusi, kuidas lapsevanemaid toetada, et nad oskaksid paremini toime tulla stressirikaste olukordade ja katsumustega, mis tulevad ette laste kasvatamisel.

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna projektijuhi Ann Rajaveri sõnul on seda toetust väga vaja, kuna viimaste aastate uuringutest on selgunud, et 32 protsenti lapsevanematest on vähemalt korra olnud olukorras, kus nad vajavad nõu ja toetust kasvatusega seotud küsimustes, aga pöörduda ei ole kuhugi.

Rajaver märgib, et pole kahtlustki, et iga lapsevanem soovib alati oma lapsele parimat, ent kõigil ei pruugi olla vajalikke oskusi ja teadmisi, kuidas keerulistes olukordades hakkama saada ja vägivallata piire seada.

Eriti, kui vanem on ise pärit perest, kus kasutati teatud olukordades vägivalda. «Kui tahame murda ühiskonna mustreid, peab tegelema sellega läbimõeldult, mitte tormates,» lisab Rajaver.

Põhjalik koolitus

Et vanematel oleks siiski koht, kust adekvaatset abi küsida, katsetab sotsiaalministeerium Euroopa majanduspiirkonna riskilaste toetuste programmi raames USAs välja töötatud vanemlusprogrammi Incredible Years.

See kujutab endast intensiivset, 4–4,5 kuud kestvat lapsevanemate rühmakoolitust, kus mitte ainult ei jagata infot, vaid omandatakse ka vajalikud oskused. Vanematele antakse kodutöid ning nad saavad koolitajatelt personaalset tuge rühmakohtumiste vahepealsel ajal.

Selleks, et koolitusel osalemine ei jääks laste hoidmise taha, pakutakse koolitusruumi kõrval lapsehoiuvõimalust.

Kuna programm oli juba tõlgitud vene keelde, käib praegu töö katserühmades venekeelsete vanematega Tapal, Narvas ja Tallinnas. Sügiseks valmivad programmi eestikeelsed tõlked.

Väikelaste vanematele

Ann Rajaver selgitab, et praegu proovitakse koolieelikute vanematele mõeldud programmi, kuna just väikelapseeas on tähtis luua usalduslik suhe lapse ja vanemate vahel ning kehtestada turvalised piirid, et hoida ära probleemide kuhjumist tulevikus.

Vanemad leitakse koolitusele omavalitsuste, lasteaedade ja lastekaitsetöötajate abiga. Rajaver märgib, et katseprojektis valitakse programmi pered, kelle mured ei ole jõudnud eriti süveneda, kuna koolitajatel pole veel piisavalt kogemusi väga keeruliste probleemide lahendamiseks.

Koolitusel saavad vanemad muu hulgas teadmisi sellest, kuidas last kahjustamata piire seada, toetada lapse arengut, õpetada lapsele probleemide lahendamise oskusi ja tulla toime stressi tekitavate olukordadega.

Kindlad tulemused

Et tegu on tõenduspõhise programmiga, mida ameeriklased on juba 30 aastat kasutanud, siis on näha ka selle tulemusi: koolitusel osalenud vanemate lapsed oskavad paremini probleeme lahendada, ennast kehtestada, eakaaslastega suhelda.

Samuti on tehtud kindlaks, et pikemas perspektiivis väheneb laste ja noorte agressiivne ja asotsiaalne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine ja koolist välja langemine.

Katseprojekt kestab 2016. aasta kevadeni, selle aja jooksul osaleb koolitustel umbes 350 lapsevanemat mitmest Eesti piirkonnast. «Sealt edasi sõltub programmi jätkumine suuresti katseprojekti edukusest, mida saame aasta pärast hinnata,» lisab Rajaver.

Peale USA on programmi kasutatud näiteks Norras, Venemaal, Uus-Meremaal, Austraalias, Soomes ja Rootsis, Inglismaal, Hollandis.

Seotud lood
    21.04.2015 23.04.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto