R, 3.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Lugejakiri: kuidas tulla toime kütuseaktsiisi tõusuga?

, TTÜ emeriitprofessor
Lugejakiri: kuidas tulla toime kütuseaktsiisi tõusuga?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: SCANPIX

Valitsus otsustas lastega perede toetuse suurendamiseks nihutada maksukoormat rohkem tervist kahjustavate ja keskkonda saastavate kaupade maksustamisele, kirjutab TTÜ emeriitprofessor Ilmar Pihlak.

Alkohol, tubakas ja autokütuse põlemisjäägid mõjuvad inimese tervisele kahjulikult. Nende ainete tarbimist püüavad valitsused oma aktsiisidega piirata. Alkohol ja tubakas mõjuvad kahjulikult tarbijale või tema lähedastele. Autokütuste põlemisel tekkivad kahjulikud lisandid, eelkõige väävlioksiid, mõjuvad teede ja tänavate kaudu lähipiirkonna elanikele, faunale ja floorale.

Süsinikoksiidi kahjulik mõju on siiani pidevalt kasvanud. 2011. aastal ilmunud «European Road Map 2050» püstitas ülesande vähendada CO2 mõju 1990.–2050. aastani 80 protsendi võrra. Selle eesmärgi saavutamiseks soovitatakse kasutada elektritransporti, jalgrattaliiklust, täiustatud sisepõlemismootoreid ning elektri- ja hübriidautosid.

Olgu näiteks toodud VW mudel Jetta. Kui 2005. aasta mudeli keskmine bensiinikulu oli 7,4 l / 100 km ja CO2 heide 178 g/km, siis 2015. aasta mudelil ainult 5,1 ja 117. Lisaks on 2015. aasta mudeli turvavarustuses 14 elementi rohkem kui kümme aastat vanemal mudelil. Sealjuures (oli) on mõlema mudeli hind uuena võrdne – 16 000 eurot.

Soomes prognoositi aastaiks 2000-2010 autopargi kasvu 10 protsendi, läbisõidu kasvu 15 protsendi ja õhusaaste vähenemist 20 protsendi võrra. Seda võimaldab automootorite areng, eriti elektri- ja hübriidmootorite laiem levik.

Olgu Eesti näidisperes isa, ema ja laps. Isa suitsetab, joob ja sõidab autoga (2005. aasta Jetta), ema joob ja sõidab autoga. Laps sõidab autos.

Isa suitsetab paki päevas, selleks kulub tal 364 pakki aastas ehk 30 pakki kuus. Tubakale läheb 90 eurot kuus. Tervise Arengu Instituudi uurimuste alusel tarbitakse Eestis aastas ühe elaniku kohta keskmiselt 10 liitrit 100-protsendilist alkoholi. Kogu pere kohta teeb see aastas (tinglikult) 72 pooleliitrist 40-kraadist viina ehk 6 pudelit kuus, mis maksab 36 eurot. Autoga sõidetakse 18 000 km aastas ehk 1500 km kuus. Kuus kulub bensiini 111 liitrit. See läheb maksma (ühe liitri bensiini hind 2015. aastal 1,15 eurot) 127 eurot kuus. Kokku kulub perel 2015. aastal aktsiisikaupade peale 253 eurot kuus.

Alates 2016. aastast hakkab autokütuse aktsiis suurenema kümme protsenti aastas. Seega oleks 2016. aastal autokütuse aktsiis 0,68 euro asemel 0,75 eurot ja bensiiniliiter (kui ei sega rahvusvahelised sündmused) 1,22 eurot.

Kui 2015. aastal kulus näidisperel kuus bensiinipeale 127 eurot, siis 2016. aastal juba 135 eurot ehk 8 eurot rohkem. Kuidas raskest olukorrast välja tulla? Variant A oleks – pereisa tõmbaks kuus kaks-kolm pakki sigarette vähem. Variant B – vanemad jooksid kuus ühe pudeli vähem. Kui ees ootab palgatõus, siis näpistaks ehk need 8 eurot kuus palgatõusu realt. Mõlema variandi vastu oleksid sigareti- ja alkoholikaupmehed – läbimüügi vähenemisel väheneks kaupmeeste tulu. Ehk on Euroopa Liidust võimalik saada head nõu?

Neljakordse USA presidendikandidaadi (1996–2008) Ralph Naderi monograafia pealkiri iseloomustab hästi suure osa Eesti sõiduautode pargi seisukorda. Kui Euroopa Liidus on keskmise sõiduauto vanus 7,8 aastat, siis Eestis 13,9.

Aastaid näinud Žiguli, mille bensiinikulu on 10 l / 100 km, ainsaks turvavahendiks on väljaveninud turvarihm. Oma lähikondlaste elu ja tervise eest vastutav autoomanik peaks oma uunikumi välja vahetama 1995. aastal või hiljem toodetud pruugitud sõiduauto vastu, millel on elementaarsed turvavahendid ja vähemalt 2 liitrit väiksem bensiinikulu 100 km läbisõidu kohta.

Usun, et kavandatavas kütuseaktsiisi tõusu vastases aktsioonis ei osale vähe- ja paljulapseliste perede vanemad. On ju kütuseaktsiisi kavandatud tõus suunatud just nende perede majandusliku olukorra parandamisele.

Rohkem lapsi, rohkem töökäsi Eestis, rohkem laekumisi tänaste vanemate tulevasse pensionifondi!

Märksõnad
Tagasi üles