OMASID EI JÄETA. Patrullbaasi tabas rakett. Haavata said afgaanid, keegi surma ei saanud. Eestlased toimetasid kaaslased kanderaamidel helikopterile. Kui nad kopteri juurest naasid, keerutas selle tiivik üles nii palju tolmu, et hetkeks ei jäänud päikesepaistest järele ainsatki kiirt. «Olime ikkagi liitlased, ühise asja eest väljas,» ütleb major Tanel Rütman Afganistani armee sõdurite kohta. «Nad olid meie kõrvad ja keel, nad tundsid keskkonda.» Tema sõnul liitus armeega igasuguseid kohalikke: neid, kes olid motiveeritud, aga ka neid, kes sattusid liitlaste sekka üsna juhuslikult. Aga kui häda käes, tuldi appi igal juhul. «Nemad oleks samamoodi käitunud, » usub ta. Foto pälvis konkursil eripreemia.
OMASID EI JÄETA. Patrullbaasi tabas rakett. Haavata said afgaanid, keegi surma ei saanud. Eestlased toimetasid kaaslased kanderaamidel helikopterile. Kui nad kopteri juurest naasid, keerutas selle tiivik üles nii palju tolmu, et hetkeks ei jäänud päikesepaistest järele ainsatki kiirt. «Olime ikkagi liitlased, ühise asja eest väljas,» ütleb major Tanel Rütman Afganistani armee sõdurite kohta. «Nad olid meie kõrvad ja keel, nad tundsid keskkonda.» Tema sõnul liitus armeega igasuguseid kohalikke: neid, kes olid motiveeritud, aga ka neid, kes sattusid liitlaste sekka üsna juhuslikult. Aga kui häda käes, tuldi appi igal juhul. «Nemad oleks samamoodi käitunud, » usub ta. Foto pälvis konkursil eripreemia. Foto: Tanel Rütman

Eesti sõdurid jutustavad missioonil läbielatust nende endi tehtud fotode kaudu. Eesti Sõjamuuseumi ja MTÜ Fotokeskkond fotovõistluselt «Minu Afganistan 2003-2014» valis Postimees oma lemmikud. Lillemärgiga pildid on konkursi võidutööd.