Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Teleskoop, mis muutis meie arusaama kosmosest

FOTO: GRAPHIC NEWS

Alguses küll vigase peapeegliga kosmosesse lennutatud, ent hilisemate hooldus- ja täiustamistööde toel kaugetest tähesüsteemidest fantastilisi pilte saatnud Hubble'i kosmoseteleskoop on juba 25 aastat astronoome teeninud.

«Hubble on totaalselt muutnud seda, kuidas inimesed näevad universumit ja enda kohta selles,» kommenteeris NASA teadlane Jennifer Wiseman suure tähtpäeva eel uudisteagentuurile  AFP.

1990. aastal kosmosesüstiku Discovery laoruumis kosmosesse saadetud Hubble'i teleskoop püsib küll siinsamas Maa orbiidil, ent pildistab kaugeid tähti ja galaktikaid ning teeb seda selgemini, kui suudaks ükski Maal paiknev teleskoop. Saladus peitub selles, et kosmoses paiknevat teleskoopi ei sega Maa atmosfäär, mis küll kaitseb siinset elu, ent moonutab ja muudab uduseks meist eemal asuvatelt objektidelt tuleva valguse. 

Enne Hubble'it saadeti kosmosesse tegelikult juba mitu orbitaalobservatooriumi, ent nende teleskoobid olid oluliselt väiksemad ja jäid kaugelt alla maapealsetele. Hubble oli esimene maapealsetega võrreldavate mõõtmetega ja sealjuures oma paiknemise tõttu määratult parema lahutusvõimega teleskoop. Mõõtmetele seadsid piirid küll kosmosesüstikud – suurema kui 2,4-meetrise diameetriga peegliga teleskoop poleks ühtegi lastiruumi mahtunud.

Juba kaks kuud pärast Hubble'i orbiile saatmist avastati aga, et loodetud teravusega pilte ei saanud – selgus, et peegli servad olid lihvitud kavatsetust sügavamaks. Õnneks aga olid kõik teleskoobi komponendid ehitatud väljavahetatavate moodulitena. Praegu rohkem reise teleskoobi korrastamiseks kavas enam pole, ent viimatine peaks tagama selle töö veel vähemalt viieks aastaks.

Enne Hubble'i andmete uurimist ei teadnud astronoomid, kas universum on 10 või 20 miljardit aastat vana. Pulseerivate tähtede jälgimise abil aitas teleskoop aga tuvastada, et vastus võiks olla 13,75 miljardit. Teleskoobi abil on saadud kinnitust ka universumi paisumisele ning kinnitatud sedasi ka Suure Paugu teooriat. Hubble on näidanud ka, et planeetide moodustumine on oluliselt tavalisem protsess, kui arvati.

Hubble on avastanud nii mõndagi uut ka meie päikesesüsteemis – näiteks Jupiteri suurima kuu Ganymedese pinna all paikneva ookeani, mis laiendab märgatavalt selliste meile tuntud taevakehade ringi, kus võiks leiduda eluvorme.

Hubble on teinud üle miljoni pildi ja jäädvustanud supernoovasid, udukogusid ja kaugeid galaktikaid ning näiteks briti kunstikriitik Jonathan Jones on kirjeldanud neid kui meie aja kõige hingematvamalt kauneimaid kunstiteoseid. 

Teleskoobi olulisemate panuste hulgas on kahtlemata süvakosmoseuuringud. Mis tähendab, et teleskoop on näiteks päevi vaadanud pealtnäha pimedasse ja tühja paika ning paljastanud seal paiknevad tuhanded kauged galaktikad.

13,3 meetrit pikk teleskoop on nii täpne ja stabiilne, et suudab piltlikult öeldes näha juuksekarva 1,6 kilomeetri kauguselt. Teleskoop ei saa jälgida Päikest ega Merkuuri, ent on vaadanud enam kui 13,4 miljardi valgusaasta kaugusele. Iga nädal saadab teleskoop maale 140 gigabaiti infot ja selle toel on kirjutatud üle 12 800 teadustöö, mistap on NASA andmetel tegu ühe kõige tootlikuma teadusliku instrumendiga.

Üks värskemaid projekte, millega teleskoop tegeleb, kannab nime Froniter Field ja selle sisuks on kuue suure galaktikaparve jälgimine. Nende gravitatsioon toimib kui looduslik lääts, mis suurendab endi taga asuvate kaugete galaktikate valgust. Sedasi saab näha tõeliselt sügavale kosmosesse – kuni 12 miljardi valgusaasta kaugusele. Vaatlused on seni paljastanud 3000 nende galaktikate taga paiknevat galaktikat ning neid võib ka NASA avaldatud fotodel vaadelda.

Eesmärgiks on jõuda ajas nii kaugele tagasi, et näha vaid mõnisada miljonit aastat pärast Suurt Pauku moodustunud esimeste galaktikate ja tähtede tekkimist. Seda tööd jätkab Hubble'ist oluliselt suurem uus James Webbi kosmoseteleskoop. Kusjuures Webb suudab teha vaid mõne tunniga tööd, millele Hubble'il kulub päevi.

23.04.2015 25.04.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto