Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pitspesu müüki Soomes ei keelata

Juha Sipilä FOTO: A. Peegel

Kõik selged kujundid Soome järgmise peaministri Juha Sipilä kohta, kellel on täna sünnipäev, on nädala jooksul ja varemgi tüütuks trööbatud: miljonär, seejuures self-made ehk meie keeli isetehtud, jätab kõigile meeldiva mulje, on kampaania ajalgi suhteliselt vähe rääkinud ja ebamugavaid teemasid vältinud.

Üllatavamad asjad aga nõuaksid pikka lisaseletust ja pole vähemalt poliitika mõttes just liiga tähtsad. Näiteks see, et Sipilä on pärit meie ja ka lõunasoomlaste jaoks eksootiliselt konservatiivsest lestaadiuslaste liikumisest – see on hernhuutlik luterlik «äratusliikumine ja õpetus, mis on levinud eeskätt Soome, Rootsi ja Norra põhjaosas soomlaste ja saamide seas» (et.wikipedia.org). Eestlastele võiks meenuda vennastekogudused.

Kõige karmimad lestaadiuslased ei vaata näiteks televiisorit, sest ilmselt … kurat teab, mis roppusi sealt näidatakse. Poodide vaateaknaid ei tohi vaadata, sest pilk võib ju langeda ka naiste pitspesule, mis on teada-tuntud roppus. Loomulikult on nad homoabielude vastu ja peavad naiste kirikuõpetajaks ordineerimist väga halvaks asjaks. Tahaks juba fantaseerida, kuidas soomlaste hordid hakkavad käima Eestis televiisorit vaatamas ja pesu ostmas, sest kõik see ja palju muudki keelatakse Soomes kohe ära, aga…

Kahjuks tuleb see mõte kohe kõrvale heita, sest soomlaste uus lemmikpoliitik kuulub lestaadiuslaste mõõdukasse voolu, mis lõi äärmuslikest lahku juba ammu enne tema sündi, umbes 80 aastat tagasi – Sipilä on sündinud 1961. aastal. Lestaadiuslaste teemat püüdsid ta oponendid kampaania ajal küll üles võtta, ent ta ise ütleb lihtsalt, et on luterlaseks ristitud (mis on tõsi kõigi lestaadiuslaste kohta) ning peab usuküsimust igaühe eraasjaks.

Sel esmaspäeval, kohe pärast parlamendivalimisi, kuulutas enamik teiste maade lehtedest pealkirjades, et Soome järgmine peaminister on miljonär ja kogenud ärijuht. Olgu täpsustuseks öeldud, et ta polnud ärimehena Soomes siiski nii mõjukas, kui meil on näiteks Jüri Käo, ega nii kuulus, nagu meil on näiteks Jüri Mõis. Enne seda, kui ta neli aastat tagasi 5543 häälega parlamenti valiti, polnud ta kindlasti üle riigi tuntud mees, ent vaid aasta hiljem valis Keskusta ta erakonna suurkogul esimeheks.

Miljonärlusest ja ärijuhtimisest niipalju, et noor diplomiinsener läks 1986. aastal tööle raadiotehnika komponente tootvasse ettevõttesse ja tegi seal kenasti karjääri. 1994. aastal sai temast endise tööandja tütarettevõtte peamine omanik. 1996. aastal ostis üks USA ettevõte firma Sipilält ja teistelt ära. Sipilä sai sellest müügist väidetavalt umbes 12 miljonit eurot – ta oli üks esimesi Oulu IT-miljonäride reas.

Selle rahaga asutas ta valdusettevõtte Fortel Invest Oy ning on olnud omanik ja meie mõistes nõukogu liige umbes 25 ettevõttes. Ta on juhtinud nii ettevõtteid, kus on mitu tuhat töötajat, kui ka väga väikeseid ettevõtmisi. Huvi ökoäri vastu sai näiteks alguse juhtumist, mis võiks meilgi paljudele meeldida.

Nimelt nõudis riiklik elektrivõrk ta suvila liitmise eest hirmus kõrget hinda. Sipilä otsustas, et ei maksa monopolile ja hakkas ise enda tarbeks elektrit tootma ning asutas lõpuks Volter Oy, mis tegelebki energia väiketootmise lahendustega. Nüüd on ta poliitilises programmiski ambitsioonikas ökomajanduse eesmärk kogu riigile: Soome saagu biomajanduse, taaskasutamise ja kestliku arengu eessammujaks.

Sipilä ei ole tüüpiline poliitiline liider, kes püüaks igast asjast isiklikku PR-võitu, vaid juhib pigem inimeste kaudu. Sel nädalal pidas ta kahepoolseid läbirääkimisi teiste parlamendierakondade juhtidega. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab temast järgmisel teisipäeval ametlikult peaministrikandidaat ja koalitsiooniläbirääkimised võivad päriselt alata.

24.04.2015 27.04.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto