Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: pööramatu loodusjõud

Laupäeval Nepalis aset leidnud maavärin magnituudiga 7,8 tõi kaasa tuhandeid hukkunuid, tõukeid tunti ka naaberriikides Indias, Hiinas ja Bangladeshis. Paraku ei pääsenud seekord karmi looduskatastroofi eest ka kauge Eesti. Nepalis matkanud meie turismigrupi ränduritest sai üks kahjuks õnnetult surma. Nepalis viibis maavärina ajal kümneid Eesti kodanikke, kellest enamiku kohta olid välisministeeriumil eilseks andmed, et nendega on kõik korras.

Eestis on maavärinad muidugi haruldane nähtus, ning kui neid esinebki, pole enamjaolt tarvis tagajärgede üle muretseda. Teadaolevalt tugevaim juhtum Eestis oli 1976. aasta sügise Osmussaare maavärin – kuid seegi põhjustas inimestes pigem uudishimu.

Nepalis on lood geoloogiaga täiesti teistsugused. See riik asub piirkonnas, kus saavad kokku kaks maakoorealust tektoonilist plaati, ning just nendevaheline surve on üles kergitanud ka Himaalaja mäestiku. Loodus jätkab seal oma toimetusi hoolimata sellest, kas inimesele see sobib või mitte. Nii on maavärinad sealkandis üpris tavaline nähtus, kuid väga suuri ja ohtlike purustustega katastroofe ei juhtu õnneks sealgi kuigi sageli. Veel tugevam ja ohvriterohkem värin leidis Nepalis aset teadaolevalt 1934. aastal.

Nepali ja Hiina piirile jääb ka maailma kõrgeim mägi Mount Everest ehk Džomolungma, mis on alpinistide üks meelispaik. Värin tekitas mäel laviinid, mille tõttu on ka seal hukkunud hulk inimesi, ning laupäevast kujunes kogu mäe ajaloos inimestele kõige mustem päev.

Kindlasti meenub paljudele veel 2010. aasta Haiti maavärin. See oli küll oma jõult nüüdsest Nepali katastroofist väiksem, kuid tema keskpunkt asus otse riigi pealinna külje all. Ohvrite hulk ületas tookord ilmselt 100 000.

Tolle värina järel algas ulatuslik rahvusvaheline päästeoperatsioon ning ellujäänuid aidati varemeist välja veel hulk päevi pärast sündmust. Nepali värina puhul on esialgu teated oluliselt vähemast ohvrite arvust, kuid nagu Haiti juhtumil, on rahvusvaheline üldsus nüüd samuti rakendamas jõud looduskatastroofi sattunud inimeste aitamiseks. Üle maailma on Nepalisse jõudmas kohale humanitaarabi ja päästemeeskondi.

Teiste seas ei jää kõrvale ka Eesti, kes paneb kokku pääste- ja politseimeeskonna ning saadab selle appi katastroofipiirkonda. Me oleme küll väike riik, kuid teiste rängast õnnetusest ei ole kohane mööda vaadata ka siis, kui meie võimalused kaugel maal olukorra leevendamiseks on piiratud. Ütleb ju Eesti vanasõna: kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.

25.04.2015 28.04.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto