Sisukord
Välismaa
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Maavärinas kannatanud Nepal varjub telkidesse ja ootab abi

2 min lugemist
Inimesed ööbivad uute järeltõugete ja varingute hirmus lagedatel aladel telkides ja improviseeritud varjualustes. FOTO: Reuters/ScanPix

Eilsetel andmetel hukkus laupäeval Nepali tabanud maavärinas vähemalt 2500 inimest, ent päästetööd alles käivad ja karta on, et see arv ei ole veel lõplik.

7,8-magnituudine maavärin tekitas ulatuslikke purustusi üle terve riigi, läbimatud on paljud teed ning korralikult ei tööta ka mobiilside, seetõttu ei olnud eile endiselt täit ülevaadet kahjudest ja hukkunuist. Hävinud on paljud ajaloolised hooned.

Pealinnas Katmandus kerkivad telklinnakud – paljud elanikud kaotasid oma kodu ning need, kelle majad veel püsti püsivad, kardavad sinna naasta. Nepali keskosas veetsid eile sajad tuhanded inimesed juba teise öö õues ja tänavatel. Inimesed on kogunenud kõikjale, kus leidub lagedat pinda. Uue paanikalaine vallandasid eilsed järeltõuked, mille magnituud ületas kohati samuti 7 palli Richteri skaala järgi.

Katmandu haiglad on pilgeni täis ning ei suuda üha saabuvate abivajajatega toime tulla. Nepali infominister Minendra Rijal rääkis televisioonile, et alustatud on suurt päästeoperatsiooni ja abiprogrammi, ent teha on vaja veel väga palju. «Meie riigis on suur kriis ja me vajame palju tuge ja abi,» rääkis ta.

Kuigi maailma kõrgeim tipp Džomolungma paiknes maavärina epitsentrist 200 kilomeetri kaugusel, püstitas katastroof seal uue sünge rekordi. Mägironijate baaslaagrist on India armee kohaliku meedia teatel leidnud seni 18 surnukeha ning Nepali võimude sõnul võib seal hukkunuid olla veelgi.

Nii maavärin kui selle järeltõuked vallandasid mäekülgedel mitmeid laviine, mis matsid laagris olevad alpinistid enda alla. Kokku oli baaslaagris maavärina ajal ligi 1000 inimest – on mägironimishooaja algus.

Raskelt vigastatuid ja hukkunuid transporditakse mäelt ära kopteritega. Alles nädal tagasi möödus aasta kaasaegse alpinismi ajaloo seni kõige hukatuslikumast õnnetusest, mis nõudis 16 inimelu.

Nepali pealinna Katmandusse ja maapiirkondadesse on päästemeeskondi saatnud USA ning mitu Euroopa ja Aasia riiki.

«Päästetöid raskendavad katkenud side, hävinud teedevõrk ja maalihked. Me ei ole saanud ühendust kohalike Punase Risti büroodega, et saada neilt täpset infot,» ütles Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute Föderatsiooni (IFRC) Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna direktor Jagan Chapagain. IFRC on eriti mures maavärina epitsentri vahetus läheduses asuvate külade elanike pärast.

Euroopa Komisjon eraldas eile Nepali aitamiseks kolm miljonit eurot kõige rängemalt kannatada saanud piirkondades kõige pakilisemate vajaduste katteks – joogivee, ravimite ja peavarju tagamiseks. «Ma olen mobiliseerinud kõik meie erakorralise reageerimise vahendid, et aidata ellujäänuid ja võime pärast sellist tragöödiat. Kõige rohkem on vaja meditsiinimeeskondi ja abivarustust. Ma kutsun kõiki ELi liikmesriike ühinema Euroopa koordineeritud reageeringuga,» ütles EK kriisihaldusvolinik Christos Styalianides.

Kohe aktiveeriti Euroopa Liidu tsiviilkaitsemehhanism, mille kaudu liikmesriigid, teiste seas Belgia, Soome, Saksamaa, Kreeka, Holland, Poola ja Rootsi pakkusid otsekohe otsimis- ja päästemeeskondi, veepuhastussüsteeme ja tehnilist abi.

USA on teatanud miljoni dollari eraldamisest, Norra 3,9 miljoni. Hiina, Jaapan ja India on saatnud päästemeeskondi, kuhu kuuluvad ka teenistuskoerad. Pakistan on saatnud transpordilennukitega välihaigla, arste, otsimismeeskondi ja eluks vajalikku.

Purustuste ulatusele aitas kaasa asjaolu, et paljud hooned Katmandus on väga kehvasti ehitatud ja vanad. Kuna piirkond on mägine, oli palju mudalaviine ja pinnasevaringuid, mis matsid enda alla elusolendeid ja hooneid, paljud kaugemad piirkonnad on tsivilisatsioonist ära lõigatud.

Maavärin magnituudiga 7,8 toimus 11 kilomeetri sügavusel maapõues, mis on suhteliselt pinnapealne, ning see suurendas purustusi veelgi. Sügavamal tekkiv maavärin raputab maakoort vähem. Maavärina põhjustas sama tektooniline tegevus, mille tagajärjel on tekkinud Himaalaja mäestik – India laam liigub Aasia laama poole.

Maavärina kese asus Nepali pealinnast Katmandust 80 kilomeetrit loodes. Tihedalt asustatud Katmandu orus elab ligi 2,5 miljonit inimest, kogu riigis aga üle 27 miljoni.

Seotud lood
    26.02.2020 27.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto