Sisukord
Välismaa
Tänane leht
04.05.2015
Eesti Mälumäng Ida-Virust Võrru ja tagasi Horoskoop Male Palju õnne Dilbert 0405esikas Tagakülg Riigikogu hääletab valimisea langetamise üle Toobal ja Laasi taotlevad riigikohtus õigeksmõistmist Juristide arvates muudetakse seadusi liiga tihti CNN kiitis Eesti maailmanäituse paviljoni Eesti lühiuudised Rail Balticu trassivalikuga venitamine hoiab maaomanikud ärevil Esmatähtis on Vene piiri väljaehitamine Majandus Rail Balticu trassivalikuga venitamine hoiab maaomanikud ärevil Välismaa Välismaa lühiuudised Ukraina riigi puhastaja: Euroopa parim sõber on meie rahvas, mitte poliitikud Arvamus Kõva sõna Ahto Lobjakas: me kõik oleme immigrandid Marko Mihkelson: Vene oht ja Lääne strateegia Lugejate kirjad Juhtkiri: üks okas on pind sõrmes, 13 000 okast on kaitse Anneli Ammas: lastekodud versus kasupered Postimees 1920. aastal: postiühendusega propaganda vastu Tiit Kändler: e-riigi vabakäiguvangid Kultuur Põnevaid külalisi Prima Vistal Metsik sõna Plissetskaja löönuks tantsu veel edasi Sport Rock valitses korvi all ja taltsutas Raley-Rossi Spordi lühiuudised «Läbi aegade parim» ongi geenius poksiringis Maailma rikkaim sportlane riputab enne maagilist rekordit kindad varna EMil käidi katsetamas Mehed kasvatasid usku, naisi ootab vigade parandus Vanameister tõi korraks pingelanguse Tallinn Võimalik vaid Tallinnas: elektrikaabel läheb läbi vihmaveekollektori Tarbija Häda SEPA maksetega Pangatöötaja aitab leida perearstigi, kui vaja Nelja aastaga poole suuremaks Tartu Talgulised vihtusid tööd vihma kiuste Alatskivi vald sulgeb gümnaasiumi Suur pidu ja pillerkaar täitis jõe ja tänavad Teetööd nullivad rongide ajavõidu Nädal viib kokku tegusate noortega Eduard Uspenski loob üha uusi tegelaskujusid Oksjonile läheb valgekaartliku ministri päevik Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ukraina riigi puhastaja: Euroopa parim sõber on meie rahvas, mitte poliitikud

7 min lugemist
Ukraina parlamendi korruptsioonivastase komisjoni juht, endine ajakirjanik Jegor Sobolev. FOTO: Jaanus Piirsalu

Korruptsiooniga võitlemine ja ennast eelmise võimu ajal kompromiteerinud ametnike vallandamine kulgeb Ukrainas visalt, tunnistas intervjuus Postimehele Ukraina parlamendi korruptsioonivastase komisjoni juht, endine ajakirjanik Jegor Sobolev (38). Aga Euroopa ei tohi tema sõnul kaotada lootust, sest nende parim sõber on Ukraina rahvas, mitte poliitikud.

Ukraina üks tuntumaid muusikuid, Maidani-revolutsiooni suur toetaja Svjatoslav Vakartšuk kirjutas talviste lahingute ajal Twitteris, et ametnik, kes võtab altkäemaksu, sel ajal, kui sõdurid annavad elu oma maa eest, pole millegi poolest parem terroristidest, kes tulistavad rahulikke elanike Gradidega. Võimsalt öeldud. Mida reaalselt on uus võim aastaga ära teinud, et võita see Ukraina suur probleem?

Me võime juba uhkust tunda kolme asja üle. Esiteks otsustasid väga paljud inimesed, teiste seas ka ärimehed, pärast Euromaidani, et nemad rohkem altkäemaksu andma ei hakka. Sellist suhtumist pole Ukrainas kunagi varem olnud. Sotsioloogiliste uuringute andmetel mõistab veerand vastanutest praegu Ukrainas korruptsiooni täielikult hukka. Meie jaoks on see tektooniline muutus, millele me saame toetuda.

Mis on ülejäänud kaks asjaolu?

Teiseks on korruptsioon muutunud häbiväärseks. Eelmise presidendi Viktor Janukovõtši ajal kirjeldasid ajakirjanikud korruptsiooni riigis nagu hobuste võiduajamisi. Vot presidendi poeg pani sel nädalal riigi tagant pihta ühe miljardi, aga vot see varastas riigi tagant pool miljardit. Kõik teadsid, et asjad nii käivad, kuid kõik olid leppinud, et muuta seda ei saa. Praegu pole selline avalik korruptsioon Ukrainas enam võimalik.

Te ei saa enam riigihangetel varastada riigi raha nii, et keegi seda ei märka ega peata. Ei president, ei peaminister, ei ministrid ega keegi teine. Ma rääkisin portaalist Naši Groši (http://nashigroshi.org/) Aleksei Šalaiskiga, kes on Ukrainas peamine riigihangete monitoorimisega tegelev ajakirjanik, ja ta ütles, et varem nägi ta iga nädal riigihankeid, kus 50 protsenti rahast varastati ära, nüüd aga ei pruugi isegi kuu jooksul näha ühtegi sellist hanget. (Ukraina justiitsministeerium avaldas hiljuti andmed, et Janukovõtši võimu ajal kandis riik totaalse korruptsiooni tõttu riigihangetel aastas kahju hinnanguliselt 150 miljardit grivnat, mis võrdub seitsme protsendiga Ukraina SKTst – J. P.)

Kolmas suur muutus on selles, et parlament pole enam see koht, kus produtseeritakse korruptsiooni. Varem võttis parlament väga palju seadusi, määrusi või otsuseid vastu ainult kellegi rikastumise eesmärgil. Loodi terveid skeeme, kuidas riigi arvelt raha teenida. Nüüd pole ka see enam võimalik.

Kuidas te selles viimases nii kindel saate olla?

Ma tean, mida ma räägin, sest meie komisjon peab tegema ekspertiisi iga seaduseelnõu kohta. Me olemegi leidnud 20 eelnõu puhul kõrge korruptsiooni tekitamise riski. Ükski neist ei saanud hiljem seaduseks.

Tuleb välja, et võitlus korruptsiooni vastu läheb üle ootuste libedalt?

Vastupidi – see on probleem! Kahjuks loovad osa valitsuse otsuseid ja eriti valitsusega seotud riiklikud agentuurid jätkuvalt korruptsiooni. Ja mis peaasi – korruptsiooni toodab jätkuvalt ise kogu riigi masinavärk: kohtunikud, prokurörid, riiklike asutuste juhid, maksuametnikud. Sellepärast ma olengi lustratsiooni suur toetaja. Enamik nendest inimestest ei oska midagi muud kui raha varastada ning nad jätkavad seda tegevust ükskõik millise võimu all. Nad tuleb lihtsalt võimult kõrvaldada.

Kui edukas on lustratsioon Ukrainas teie meelest seni olnud? (Möödunud septembris vastu võetud lustratsiooniseadus seab umbes miljonile ukrainlasele nende mineviku pärast töökohapiirangud – J.P.)

See ei toimi, sest seda ei taha president. See ei toimi sellepärast, et selle vastu olevad inimesed katavad üksteist: kohtunik katab prokuröri ja vastupidi ning kõik koos kaitsevad nad ennast Ukraina põhiseaduskohtuga ja Euroopa Inimõiguste Kohtuga. Teisest küljest on ametlikult juba lustreeritud pool tuhat inimest, eelkõige on need kõrged ametnikud õiguskaitseorganitest ja maksuametist. See on isegi juba suur progress, et nad aeti oma ametist minema ning kanti nimekirja, kes ei tohi lähemad kümme aastat pääseda ühtegi riigiametisse.

Lisaks on paljud lustratsiooni kartuses ise ametist lahkunud, et mitte sattuda sellesse musta nimekirja. Ma arvan, et selliseid on mõnisada inimest. Nende mõte on ilmselt rahulikult ära oodata, kuni kõik vanadele radadele tagasi pöördub.

Kas ma saan õigesti aru, et lustratsiooni peamine idee oli selles, et kõrvaldada Janukovõtši-aegseid ametnikke?

Ei, peamine on korruptsioonivastane võitlus. Seadus nõuab, et sa pead tõestama oma varanduse päritolu. Kui ei suuda, pead lahkuma. Me muidugi mõistame, et praeguste prokuratuuride, kohtute ja maksuametite juhtkondade ajal ei hakata neid küsimusi esitama täie tõsiduse ja nõudlikkusega. Seetõttu on seaduse esimene nõue, et ametist tuleb kõrvaldada kõik need, kes töötasid nendes ametites Janukovõtši ajal.

Janukovõtš lõi Ukrainas suurejoonelise kleptokraatliku süsteemi. See oli nagu suur bande, kus väiksemad bandiidid annavad oma osa edasi ülemistesse, sealt omakorda oma ülemustele ning kõige suuremad kasusaajad istusid riigi juhtimise tipus. Need põhimafiooso lähemad kaaslased peavadki olema esmajärjekorras lustreeritud.

Kuidas see välja näeb?

Me kirjutasime seadusesse, et kõik kes olid Janukovõtši ajal (veebruar 2010 – veebruar 2014 – toim) juhtivatel kohtadel kuni oblastivalitsuse tasemeni, tuleb oma ametitest lahti lasta. Ei ole vahet, millise riigiasutuse oblastivalitsuse üksuse juhiga tegu on.

Isegi oblasti tervishoiuameti juht peab automaatselt lahkuma?

Ei, tema mitte, teda automaatselt ei vallandata, aga ta peab vastama küsimusele oma varanduse päritolu kohta. Lahkumisnõue puudutab ainult jõuametkondi ja riigiadministratsiooni, sest president määras ametisse kõiki Ukraina oblasti- ja rajoonijuhte. Kõige madalam tase on oblastite rajoonijuhid – nemad peavad ka olema vallandatud. Jõuametkondade puhul räägime tasemest alates oblastivalitsuse juhi asetäitjast. Kõigi teiste kohta seda lustratsiooni nõuet ei rakendata. Kõik teised peavad selgitama vaid oma varanduslikku seisu.

Kui palju on veel jäänud selliseid ametnikke, kes tuleb lahti lasta vastavalt seadusele?

See on hea küsimus. Me saadame praegu minu nimel kõikidesse ametkondadesse laiali küsimusi, kes teil töötasid 2010.–2013. aastani. On ametkondi, kes üritavad seda kohutavalt varjata. Näiteks siseministeerium. Nad väidavad, et neil pole täielikku informatsiooni oma töötajate kohta.

Mängivad lihtsalt lolli?

Saboteerivad. Seetõttu istub osa ametnikest, kes peaks olema juba lustreeritud, edukalt oma ametis edasi. Näiteks Kirovogradi oblasti juhiks määras president Petro Porošenko inimese, kes Janukovõtši ajal juhtis samas oblastis ühte rajooniadministratsiooni. Me oleme selle üle väga nördinud, sest nii näitab president avalikult, et tema rikub esimesena seda seadust. See inimene tulnuks seaduse järgi kümneks aastaks riigiametist kõrvaldada.

Ühiskonna jaoks pole see just parim signaal platsi puhastamise kohta.

Mulle tundub mõnikord, et praegustel võimudel on endiste võimudega omavahel rohkem ühist kui ühiskonnaga, kes nad võimule tõi. Sellist asja näeb igal pool. Näiteks alles märtsi lõpus õnnestus meil ametist taganda Kiievi prokurör, kuigi seaduse järgi pidanuks ta juba sügisest olema vallandatud.

Mis saab kohtunikest, kelle äraostetavusest räägitakse Ukrainas legende?

Need on kaks katastroofi – kohtunikud ja Ukraina julgeolekuteenistus.

Mitu kohtunikku on uue võimu ajal lahti lastud?

Null! Kõik, kes olid ametis Janukovõtši ajal, on seda ka praegu. Mõned põgenesid, aga see on kõik. Kohtunikud on kahjuks kaitstud seaduste, põhiseaduse ja Euroopa Nõukogu poolt. Euroopa Nõukogu kahjuks ei saa aru, et need ei ole kohtunikud, vaid marodöörid kohtunikurüüs, ning räägib meile, et me ei tohi sekkuda sõltumatusse kohtusüsteemi. See seob meil kõvasti käsi.

Aga Ukraina julgeolekuteenistus?

Julgeolekuteenistus (SBU) varjab meie eest kõike, seal pole lustratsioon üldse veel alanudki. Seaduse järgi peavad lahkuma mitte ainult need inimesed, kes teenindasid Janukovõtši kleptokraatlikku võimu, vaid ka kõik, kes on seotud KGBga. Me nägime veel enne sõja algust Putiniga, et FSB (Venemaa julgeolekuteenistus) mõju Ukrainas on väga tugev just endiste KGB töötajate kaudu. Me kirjutasime seadusse, et kõik, kes õppisid KGB koolides või töötasid KGBs, peavad riigi teenistusest lahkuma.

SBU on peamine, kes seda seadust ei täida, sest SBU juht Valentin Nalivaitšenko ise õppis Dzeržinski-nimelises KGB instituudis (KGB kõige kõrgem õppeasutus). Kui seadus vastu võeti, siis ta teatas, et ei lõpetanud instituuti, vaid jättis selle viimasel kursusel pooleli ning seega ta ei pea ennast seaduse mõju all olevaks.

Täpselt samasugust katet näeme ka teiste SBU ametnike suhtes. Minu hinnang on küll, et eriteenistused ei ole siiani Ukraina omad. See kõlab hirmsalt ja traagiliselt, aga faktid näitavad, et nii see on. SBU on üks kõige suuremaid auke meie julgeolekusüsteemis.

Kas Nalivaitšenko siis lõpetas KGB kõrgeima kooli või mitte?

Tema ametlikus biograafias on alati seisnud, et ta on selle lõpetanud. Kuni selle seaduse vastuvõtmiseni ei väitnud ta kunagi vastupidist. Kui ma ei eksi, siis teda valmistati ette agendiks Soome. (Ka SBU eelmine, Janukovõtši-aegne ülem Aleksandr Jakimenko oli otsapidi seotud meie kandiga – tema nimelt sündis Keilas, kus tema isa teenis Nõukogude armee ohvitserina – J. P.)

Inimeste jaoks on võtmeküsimus ikkagi rohkem see, kuidas vahetada välja äärmiselt korrumpeerunud kohtunikkond, kes varjamatult teenindasid aastaid erinevaid äri- ja poliitilisi grupeeringuid.

Me võtsime vastu seaduse kõigi kohtunike ümberatesteerimisest, mis peaks toimuma mõne aasta jooksul. Iseasi, kuivõrd õnnestub seda ellu viia, sest kohtunike seas on väga tugev ringkaitse ning nad panevad kõvasti vastu. Pärast lustreerimise seaduse vastuvõtmist oli Ukraina ülemkohus üks esimesi, kes pöördus põhiseaduskohtusse, et see seadus tühistada.

Kõige esimesena pöördus põhiseaduskohtusse muide meie välisluureamet! Just see amet aitas Maidani revolutsiooni ajal väga aktiivselt FSB-l siin oma operatsioone planeerida. Ühesõnaga, kõik meie kohtud, ka kõrgemad astmed, seesama ülemkohus, on endiselt nende inimeste kontrolli all, kes kõik need aastad Janukovõtši ajal meie riiki lihtsalt paljaks varastasid.

Kui palju on Ukrainas üldse teie hinnangul ausaid kohtunikke, kes pole seotud altkäemaksudega?

Umbes 20 protsenti. Reeglina on need kohtunikud väikestes rajoonikohtutes.

Milline on edasine strateegia korruptsiooni vähendamiseks Ukrainas?

Me liigume kolmes suunas. Esiteks: avalikustada võimalikult palju informatsiooni riigi raha kulutamise kohta, avaldada maksimaalselt infot riigieelarvest raha kulutamise kohta. Teha avalikuks info selle kohta, kellele kuulub maa, kellele kuuluvad osalused ettevõtetes, kellele kuuluvad autod. Me tahame võtta vastu seadused, et kõik selline info oleks avalik.

Avalikkus on praegu Ukrainas kõige tähtsam kohtunik ja kõige tähtsam prokurör. Eesmärk on kiiresti luua sisuliselt uued õiguskaitseorganid, kes tõesti suudaksid korruptsiooniga võidelda, sest praegused seda ei suuda. Ma ei usu, et on võimalik kiiresti uuendada peaprokuratuuri, mis on täielikult läbimädanenud süsteem. Me loome riikliku antikorruptsioonibüroo.

Teiseks tuleb vähendada üldse võimalusi korruptsiooniks. See tähendab majanduse dereguleerimist, riigi osaluse vähendamist majanduses, parteide rahastamisel läbipaistva süsteemi loomist.

Ma tunnistan ausalt, et see kõik on võimalik aga alles üsna kauges tulevikus, see pole mingi kiire töö. Kõige rohkem ma usun ja loodan sellele, et kui me teeme võimalikult palju infot avalikuks, hakkab ühiskond ise korruptsiooni peatama.

Kuidas te selle riikliku korruptsioonivastase võitluse taustal hindate hiljutist palju tähelepanu pälvinud konflikti riigi juhtkonna ja Ukraina praegu võimsaima oligarhi Igor Kolomoiski vahel riiklike naftafirmade pärast?

See oli võitlus mitte korruptsiooni vastu, vaid võitlus selle üle, kes juhib või kontrollib seda korruptsiooni. Kes hakkab kontrollima korruptiivset tulu naftaäriga seotud riigifirmadest. See ongi tänane Ukraina, et meil on ministrid, kes tahavad Ukrainas luua euroopalikku keskkonda, ja on ministrid, kes üritavad ise korruptiivseid skeeme luua.

Ma kujutan ette, et Ukraina toetajatel läänes võtab see pehmelt öeldes silma märjaks, kui nad näevad, et sellised asjad jätkuvad.

Tuleb meeles pidada ühte asja – Euromaidani alustasid lihtsad inimesed ja nemad selle ka võitsid. Täpselt sama toimub praegu riigiga, seda riiki ajavad liikuma lihtsad inimesed, ühiskond. Nemad on kõigi muutuste mootor. Poliitilised juhid kas aitavad sellele kaasa või siis segavad seda protsessi. Lääne partnerid peavad mõistma, et nende peamine sõber Ukrainas on rahvas. See rahvas õpib muu hulgas ka iga valimisega edaspidi valima võimule järjest vastutustundlikumaid esindajaid. Muide, hiljuti tagandati ametist Ukraina peaprokurör ja see oli esimene kord, kui peaprokurör oli sunnitud lahkuma avalikkuse survel, mitte et nii tahtis president.  

Seotud lood
    02.05.2015 05.05.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto