Rait Kuuse: laps vajab kodu

Tellijale

Lastekodust on saanud asenduskodu. Nimemuutus on tegelikult tähenduse muutus, sest süsteem selle taga on viimase paari kümnendi jooksul oluliselt arenenud. Teistsugune on arusaamad, millised on oma koduta lastele vajalikud elutingimused ja millist tuge tuleks lastele pakkuda. Arvukad partnerid on koos riigi ja kohalike omavalitsustega teinud aktiivset koostööd, et asenduskodudes elavatel lastel oleks parem olevik ja tulevik. Kuid heade tulemusteni jõudmiseni on meil veel palju lahendamist vajavat.

Esmalt peab küsima, kas hea füüsilise keskkonna loomisest piisab. Eestis elab 1026 last asenduskodudes (2013. aasta andmetel) ning see on väiksele riigile liialt suur arv. See on kahtlemata suur samm, et vanad suured lastekodud on viimastel aastatel asendatud peremajadega. Riik on ehitanud peremaju mitmele poole üle Eesti, sama on teinud mõned kohalikud omavalitsused, lisaks on peremaju valminud erakapitali kaasabil. Uued peremajad saavad välisvahendite toel veel sel aastal valmis Narvas, Valgas ja Tilsis.