N, 6.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Artemi Troitski: 69 ja 1

Artemi Troitski
, ajakirjanik
Artemi Troitski: 69 ja 1
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: SCANPIX

9. mai pidustuste kutsete eiramine puudutab tõsiselt president Putini pondunud enesehinnangut ja haiglaslikku kuulsusejanu.

Läheneb 9. mai, võidupüha, üks Venemaa tähtsamaid tähtpäevi. Suurepärane pidupäev «pisaratega silmis», nagu lauldakse menukas laulus.

Pisaraid jääb iga aastaga vähemaks, nagu ka elus olevaid veterane, pompoossust ja sõjakust tuleb aga aina juurde. Mäletan hästi, kuidas tähistati võidupäeva aastat kolm-nelikümmend tagasi: pidupäeva põhilisteks fookusteks olid traditsioonilised veteranide kokkusaamiste ja nende austamise paigad (Moskvas näiteks Suure teatri skväär, Valgevene vaksali väljak, tundmatu sõduri haud), sõjatehnikaga paraade ei mäletanud enam keegi. Erinevalt tüütust ja ideologiseeritud 7. novembrist ning formaalreipast 1. maist oli 9. mai alati väga liigutav ja hingeline päev, mil leinati langenuid ja tunti uhkust lihtsate inimeste kangelaslikkuse üle. See oli rahupäev. Nüüd on sellest saanud sõjapäev, mis seletab paljutki.

Tagasi üles