Sisukord
Kultuur
Postimees
09.05.2015
Eesti Ärimees korrastas Ereda mälestusmärgi Palju õnne Tulevane traumaarst õppis surmasuus ohvreid päästma Tagakülg Reformisõlm Eesti traumad terava luubi all Eesti lühiuudised Male Väiksem maksutõus pole huvigruppidele leevendus Riigi Kinnisvara annab hundipassi sadakonnale töötajale Ericsson koondab Eestis 0905esikas Välja ilmus Eesti esimene koomiks Dilbert Merehädast päästeti viis inimest ja neli koera Horoskoop Politsei õpetab noore retriiveri rahakoeraks Majandus Kommentaar Ericsson koondab Eestis Väiksem maksutõus pole huvigruppidele leevendus Andres Osula sai ettevõtluspisiku perekonnast Välismaa Suurbritannia valimiste kokkuvõte Ukraina võitleb riigi eest kõigil rinnetel Kokkuvõte Suurbritannia parlamendivalimistest Osav laveerija Arvamus Mida teha (poliitilise) Soome sillaga? Artemi Troitski: 69 ja 1 Peeter Langovitsi tagasivaade: Igavese tuleta pronkssõdur Postimees 1927. aastal: enneolematu võidusõit Austraalias Reformisõlm Päeva karikatuur Osav laveerija Mees, kes oskab Meie terav okas Juhtkiri: Londonist selge valimistulemus Ene Pajula: Mammi hädas plasti ja pisikutega Kultuur Nädala plaat. Point on «Point» Mida teha (poliitilise) Soome sillaga? Kevad Varssavis Kivastiku ja poolakatega Ühe mehe teekond Pariisist Iirimaale Luulehetk – hetk luules Aja auk. Ära vaata tagasi, vaid otse ja vaikides Ivan Tšonkini kannatused Seal Kus Vaja Sport Kehra viigistas finaalseeria Spordi lühiuudised Mees, kes oskab Kerde: kui kaotad, oled teinud midagi valesti Eesti rekordimasin kogub tippkooli jaoks raha Koondis sõidab Hollandisse 14 mängijaga Tallinn Politsei õpetab noore retriiveri rahakoeraks Tarbija Kommentaar Andres Osula sai ettevõtluspisiku perekonnast AK Artemi Troitski: 69 ja 1 Timothy Snyder: Euroopa liidrid ei taha end Vene relvade taustal näidata Nädala plaat. Point on «Point» Mida teha (poliitilise) Soome sillaga? Aja auk. Ära vaata tagasi, vaid otse ja vaikides Kevad Varssavis Kivastiku ja poolakatega Eesti otsib uut märki Ivan Tšonkini kannatused Seal Kus Vaja Mugavustsoonist väljas Viimane veerg Psühhiaater annab nõu Arter Eesti parimad toiduained 2015 Horoskoop Ise tehtud, kaunikene Kuni inimesed joovad, kestab ka «Krimi» Armsate emade päev Taevalik kook noortest rabarberivartest Gild uues kuues Margit Härma: õnnelik lahutus Sahara nomaadid kahe maailma vahel Lia Virkuse tordid emadepäevaks Ursula Ratasepp: näitlemine on justkui empaatiaharjutus Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Ühe mehe teekond Pariisist Iirimaale

3 min lugemist
Enrique Vila-Matas "Dublinesk". Tõlkinud Triin Lõbus, Toledo kirjastus 2014, 344 lk FOTO: Raamat

Enrique Vila-Matas (1948) on kaasaegne Hispaania kirjanik, kellest Euroopa kirjandusest rääkides ei saa kuidagi üle ega ümber. Oma esseistlikku laadi romaanidega on ta 20. sajandi kirjanduskaanonile kõvasti värsket hingamist andnud.

Tellijale

Meil siin Eestis on vedanud. Kui enne ei olnud ühtegi Vila-Matase raamatut, siis möödunud aastal ilmus neid kohe kaks, sealjuures järjestikku. Kõigepealt «Pariisile ei tule iial lõppu» Loomingu Raamatukogus Kai Aareleiu suurepärases tõlkes ja seejärel «Dublinesk» Triin Lõbusa eestinduses. Lisaks sellele, et need kaks sobivad omavahel suurepäraselt järjestikuseks lugemiseks, on neil veel üks ühendav joon: mõlema raamatu üks peategelane on linn ning suur osa raamatute mahust läheb linna ja kirjaniku suhete kujutamise peale.

Nagu pealkirjastki aru saada võib, räägib «Pariisile ei tule iial lõppu» Pariisist. Ja noorest kirjanikust, kes sinna oma esimest romaani kirjutama läheb. Vila-Matas ütleb kohe ära, et raamat on kirjutatud iroonia võtmes, sellegipoolest tundub suurustlev ja omaenda tähtsust ning õnnetust täis noorautor esialgu üsna tõsiseltvõetav. Mida edasi, seda humoorikamaks lugemine läheb. Aeg-ajalt ajab noor Vila-Matas, kes kirjutab romaani, mis peaks oma lugeja tapma, oma püüdluste tagaajamisega suisa suure häälega naerma. Irooniast rääkimata. Tuleb tunnistada, et iseenda üle mõistab kirjanik täitsa hästi naerda. Võtame näiteks sellise toreda tsitaadi: «Neil päevil hakkasin kõndima ümberkaudsetel tänavatel, uskudes, et olen huvitav inimene. Mõnikord istusin «Café de Flore’i» või «Chez Tontoni» terrassil ja püüdsin möödujate tähelepanu tõmmata, tahtsin, et nad vaataksid, kuidas ma istun seal oma Sartre’i stiilis piibuga nagu üks noor ohtlik prantsuse poeet ja loen.» Selliseid armsaid stseenikesi on seal ikka omajagu. Muidugi kuuluvad noore autori igapäevaellu kohtumised kõikvõimalike Pariisis elavate kirjanikega, ise elab ta Marguerite Durasi pööningukambrikeses, kus kunagi redutas isegi (!) François Mitterrand, ja vaevleb loomepiinades. Ja Pariisis võiks tema jalajälgedes koguni mõne kirjandusliku ringkäigu ette võtta.

08.05.2015 11.05.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto