Sisukord
AK
Postimees
09.05.2015
Eesti Ärimees korrastas Ereda mälestusmärgi Palju õnne Tulevane traumaarst õppis surmasuus ohvreid päästma Tagakülg Reformisõlm Eesti traumad terava luubi all Eesti lühiuudised Male Väiksem maksutõus pole huvigruppidele leevendus Riigi Kinnisvara annab hundipassi sadakonnale töötajale Ericsson koondab Eestis 0905esikas Välja ilmus Eesti esimene koomiks Dilbert Merehädast päästeti viis inimest ja neli koera Horoskoop Politsei õpetab noore retriiveri rahakoeraks Majandus Kommentaar Ericsson koondab Eestis Väiksem maksutõus pole huvigruppidele leevendus Andres Osula sai ettevõtluspisiku perekonnast Välismaa Suurbritannia valimiste kokkuvõte Ukraina võitleb riigi eest kõigil rinnetel Kokkuvõte Suurbritannia parlamendivalimistest Osav laveerija Arvamus Mida teha (poliitilise) Soome sillaga? Artemi Troitski: 69 ja 1 Peeter Langovitsi tagasivaade: Igavese tuleta pronkssõdur Postimees 1927. aastal: enneolematu võidusõit Austraalias Reformisõlm Päeva karikatuur Osav laveerija Mees, kes oskab Meie terav okas Juhtkiri: Londonist selge valimistulemus Ene Pajula: Mammi hädas plasti ja pisikutega Kultuur Nädala plaat. Point on «Point» Mida teha (poliitilise) Soome sillaga? Kevad Varssavis Kivastiku ja poolakatega Ühe mehe teekond Pariisist Iirimaale Luulehetk – hetk luules Aja auk. Ära vaata tagasi, vaid otse ja vaikides Ivan Tšonkini kannatused Seal Kus Vaja Sport Kehra viigistas finaalseeria Spordi lühiuudised Mees, kes oskab Kerde: kui kaotad, oled teinud midagi valesti Eesti rekordimasin kogub tippkooli jaoks raha Koondis sõidab Hollandisse 14 mängijaga Tallinn Politsei õpetab noore retriiveri rahakoeraks Tarbija Kommentaar Andres Osula sai ettevõtluspisiku perekonnast AK Artemi Troitski: 69 ja 1 Timothy Snyder: Euroopa liidrid ei taha end Vene relvade taustal näidata Nädala plaat. Point on «Point» Mida teha (poliitilise) Soome sillaga? Aja auk. Ära vaata tagasi, vaid otse ja vaikides Kevad Varssavis Kivastiku ja poolakatega Eesti otsib uut märki Ivan Tšonkini kannatused Seal Kus Vaja Mugavustsoonist väljas Viimane veerg Psühhiaater annab nõu Arter Eesti parimad toiduained 2015 Horoskoop Ise tehtud, kaunikene Kuni inimesed joovad, kestab ka «Krimi» Armsate emade päev Taevalik kook noortest rabarberivartest Gild uues kuues Margit Härma: õnnelik lahutus Sahara nomaadid kahe maailma vahel Lia Virkuse tordid emadepäevaks Ursula Ratasepp: näitlemine on justkui empaatiaharjutus Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Timothy Snyder: Euroopa liidrid ei taha end Vene relvade taustal näidata

6 min lugemist
Timothy Snyder FOTO: SCANPIX

USA Yale’i ülikooli ajalooprofessor Timothy Snyder rääkis usutluses Argo Ideonile, et me ei saa Venemaale ette kirjutada, kuidas ta oma tähtpäevi korraldab. Kuid Venemaa maailmasõjamüüt on ohtlik, kuna selle abil õigustatakse praegu agressiivset sõjapidamist.

Tellijale

9. mail näitab Venemaa Moskvas oma sõjalist vägevust paraadil. On palju juttu, kes riigijuhtidest sinna sõidab ja kes mitte. Kui palju tähelepanu see sündmus teie hinnangul väärib?

Loomulikult on see märkimisväärne. Esiteks näitab see, kuskohas asub poliitiline eliit sõja mõtestamisel. Venemaa on praegu läbimas faasi, kus eliit leiab, et tegu oli nende rahvusliku sõjaga. Seda see muidugi polnud, ent eks inimestel tuleb ikka valearvamusi ette.

Te ise ütlesite, et sõja võitis Nõukogude Liit, aga mitte Venemaa.

See on asja üks osa. Asju saab vaadata erinevast küljest. Üks asi on see, et Punaarmee oli paljurahvuseline. Teine asi, mida esile tõsta – sõda peeti põhiliselt Nõukogude Liidu lääneosas. Leningradi ja Stalingradi pärast peeti hirmsaid lahinguid, kuid suurem osa sõjast Nõukogude Liidu alal sõditi Valgevenes ja Ukrainas. Sealne rahvastik kannatas suhteliselt märksa rohkem kui venelased. Ning muidugi, Nõukogude Liidu lääneosas elanud juudid tapeti peaaegu kõik holokausti käigus. Kui rääkida sõjast rahvusliku sündmusena, siis unuvad teised rahvad ära.

Kuid selle sõja vaatlemiseks on ka laiem perspektiiv. Kui mõista seda isamaasõjana, nagu Euroopas juhtunud on, siis see tähendab, et jääb kõrvale Ameerika Ühendriikide roll, mis Venemaa jaoks on poliitiliselt oluline. Sest kui unustada ära USA, siis ühes sellega jäävad kõrvale kaks olulist asja – unub see, et sõda peeti ka Aasias, ning ameeriklased võitsid sõja seal peaaegu omal jõul. Teiseks unustatakse niiviisi tehnoloogia tähtsus. Kui Punaarmee Euroopasse naasis, sõitis ta sinna Ameerika autodel. Venemaal ei hõlma 9. mai tähistamine Aasiast kõnelemist, ei hõlma ka tehnoloogiast rääkimist, ometi on need kaks teemat asjakohased ka praegu.

Kas seda viisi, kuidas Venemaa sõja lõppu tähistab, võib pidada müüdiks?

Jah, aga venelased ei ole siinkohal ainsad. Tähtpäevade meenutamine ei ole sama asi, mis ajalugu. Iga ühiskond võtab ja valib mingid asjad välja, luues sellega müüte. Küsimus on pigem selles, kas see müüt sobib kokku su poliitikastiiliga või mitte. Mina eelistaksin müüti, mis oleks kaasavam. Et Venemaa tähistaks sõja lõppu sellisel viisil, et ka Valgevene ja Ukraina – ning lääski – võiks kaaluda osalemist.

Põhiline probleem ei ole siin aga müüt ise, vaid see, kuidas Teise maailmasõja meeldetuletamine suhestub Ukrainas peetava sõjaga. See on Euroopa riigijuhtide jaoks põhimure. Võib ju öelda, et üldiselt on müüt ohtlik. Aga kui seda müüti kultiveeritakse ühel ajal sõjapidamisega, siis on väga tõenäoline, et just see konkreetne müüt on ohtlik, kuna selle abil õigustatakse agressiivset sõda.

Seega te mõistate, miks nii paljud lääne riigijuhid on otsustanud seekord Moskvast puududa, aga miks teised siiski on kohal – näiteks Hiina president, BRICSi riikide juhid jt?

On üpris irooniline, kas pole, et paljud Aasia või Ladina-Ameerika riigijuhid on kohal pühitsemas võidupäeva Euroopas. See viitab millelegi kummalisele. See oleks arusaadavam, kui tähistataks näiteks võitu Jaapani üle.

Ent ma ei arva, et selle taga on midagi keerulist. Euroopa liidrid tunnevad tänases ajaloopunktis ebamugavust tähistada Teist maailmasõda üksnes sõjalise triumfina. Euroopa Liidus valdava diskursuse kohaselt oli Teine maailmasõda midagi sellist, mis lihtsalt poleks pidanud juhtuma. Oleks olnud parem, kui seda ei juhtunuks. Muidugi oli vaja see sõda võita, aga sõda ise polnud soovitud, see on Euroopas keskne arvamus.

Kuna praegu on Euroopas sõda käimas, soovivad Euroopa riigijuhid üldiselt ka anda signaali, et nad ei taha tulla Vene relvade lähedale, mida reaalselt kasutatakse. Näiteks kui Buk-õhutõrjerakette, millega tulistati alla lend MH-17, veetakse laupäeval üle Punase väljaku, oleks Euroopa liidritel üsna ebamugav olla selles positsioonis, kus nad peavad seda jälgima. Nii et siin on suurem teema, kuidas sõda nähakse erinevat moodi, ning on konkreetne teema sellega, et ka praegu toimub sõda ja võitlus.  

08.05.2015 11.05.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto