Juhtkiri: Londonist selge valimistulemus

2 min lugemist

Neljapäeval toimunud Briti valimised andsid ootamatult tulemuseks konservatiivide enamuse parlamendi alamkojas. David Cameron jätkab Ühendkuningriigi peaministrina, ning ei vaja enam oma senist koalitsioonipartnerit liberaale, kes lisaks said hävitava kaotuse osaliseks. Paljuvaetud ennustused osutusid tühjaks – põhiliselt pakuti, et ükski jõud ei saa üksinda enamust kätte ning valimiste järel algab Briti poliitikas keeruline diilide tegemine. Valijad otsustasid teisiti.

Väljastpoolt vaadatuna tähendab tooride edu, et neil on senisest vabamad käed otsustada oma poliitika üle ja seda ellu viia. Küsimärk on olnud Britannia suhted Euroopaga, ning võib eeldada, et Cameron täidab oma lubaduse korraldada 2017. aastal referendum Euroopa Liitu kuulumise üle. Enne seda soovib «number 10» pidada Brüsseli ning muude liikmesriikidega kõnelusi liikmeksoleku tingimuste üle. Valik, mida Briti valijale ületuleval aastal võidakse pakkuda, ei ole praegu kaugeltki selge.

Äärmuslikult euroskeptiline UKIP jõudis parlamenti vaid sümboolse esindusega ning nende ägeda retoorikaga juht Nigel Farage ei saanud isegi mandaati. Selle poolest võib Cameron ajada nüüd mõõdukamat Euroopa-poliitikat, kuna serval asuvad jõud ei sunni nii palju oma päevakorraga arvestama.

Euroopa-küsimuse osa on ka Šotimaa valimistulemus. Seal tegi kohalik Šotimaa Rahvuslik Partei (SNP) peaaegu puhta töö, tõrjudes teised erakonnad hoopiski kõrvale. Eriti valus on see leiboristidele, kes seni olid Šotimaalt pärit saadikutega Londoni parlamendis tugevalt esindatud. Muutus meenutab omal ajal Iirimaa iseseisvumisele eelnenud valimistulemust.

Suurbritannia euroliidust kõrvalejäämise vastu kõneleb Londoni jaoks muu hulgas argument, et see pakuks Šotimaa iseseisvuslastele kandikul ühe järjekordse eraldumishääletuse. Poliitiliselt on aga Šotimaa juba teinud teistsuguse valiku. Kas isegi otsustuspädevuse märksa suurem Edinburghi üleandmine väärab sealset eraldumissihti, on üsna kahtlane.

Leiboristid peavad nüüd oma haavu lakkuma ning koguma jõudu ajaks, mil saab Cameronile uue väljakutse esitada. Parteijuht Ed Miliband lahkus kaotust tunnistades eile kohalt, sama tegid Farage ja liberaalist asepeaminister Nick Clegg.

Briti valimissüsteemi omapära, kus parlamendikohani jõuab üksnes iga ringkonna võitja, on hästi teada. Selline süsteem soodustab suuri ja äkilisi pöördeid, ning üle riigi erakonnale antud häälte arv ei loe suurt midagi. Näiteks liberaalid said seekord 2,3 miljonit häält ja vaid kaheksa kohta, kui SNP sai 1,4 miljonit häält ning 56 kohta. Radikaalne UKIP pälvis veelgi enama, 3,8 miljoni valija toetuse – see tõi aga neile vaid ühe parlamendikoha. Süsteemi muutmisest on palju kõneldud, päevakorras see aga pole.

Seotud lood
08.05.2015 11.05.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto