Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Suurteks pragudeks saanud poliitilised mõrad algasid ammu

Meeleavaldaja plakatiga, kus kujutatakse nii praegust presidenti Recep Tayyip Erdoğani (vasakul) kui Hizmeti liidrit Fetullah Güleni. FOTO: SCANPIX

Hizmetit Eestis esindava organisatsiooni EesTürk kontorisse on mitte just ammu tunnustusvisiidi teinud nii Türgi endine peaminister ja praegune president Recep Tayyip Erdoğan kui ka endine eurominister Egemen Bağış. EestTürki juhi Fatih Güllu sõnul said aga Hizmeti ja kahe mainitud poliitiku koduerakonna Korra ja Õigluse Partei (AKP) erimeelsused alguse märksa varem kui Gezi pargi protestid ja 2013. aasta detsembri korruptsioonivahistamised, mille järel alustasid Ankara võimud gülenistide avalikku tagakiusamist.

Tellijale Tellijale

Konservatiivsest moslemist valijale apelleeriv AKP ja Hizmet olid algselt liitlased. Tüli juured on Güllü väitel aastas 2006, kui Fetullah Gülen saatis toona valitsusjuhina töötanud Erdoğanile kirja. «Siis algasidki probleemid, aga me ei öelnud seda alguses avalikult välja, sest me ei tahtnud probleeme Türgis,» räägib ta.

«Nad rääkisid meie kohta kogu aeg häid asju,» meenutab Güllü. «Aga siis sattus AKP korruptsiooni ning hakkas meilt nõudma, et me sulgeksime oma silmad ega ütleks selle kohta midagi. Nad nõudsid seda. Fetullah Gülen ütles, et see on võimatu: te tegite Türgi jaoks häid asju ja me aitasime teid, aga mitte AKP, vaid Türgi hüvanguks.»

09.05.2015 12.05.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto