Sisukord
Arvamus
Postimees
11.05.2015
Eesti Palju õnne Dilbert Viimane veerg Horoskoop Motohooaeg avati Pärnus paraadiga Eesti lühiuudised 1105esikas FSBd võitnud Vene advokaat: Kohvri juhtum pole lihtne Ksülitooli ja sorbitooli mõju ei tasu üle hinnata Eva Teppo: kõige alus on armastus Aasta eurooplaseks valiti tänavu Siim Kallas Inkassofirmad tülitavad inspektsiooni hinnangul võlgnike lähedasi ebaseaduslikult Fond tahab tagada abi kõigile vähiravi vajajatele Male Kaitsevägi korraldab ajaloo suurimad lahinglaskmised Mälumäng Majandus Majanduse lühiuudised Piiramatu internet tekitab inimestes segadust Majandusteadlane: Venemaa on fundamentaalselt nõrk riik Välismaa Paraad näitas Putini isoleeritust Gülen hoiab Türgi mulda, aga tagasi koju ei tule Islamiorganisatsioon end salapäraseks ei pea Suurteks pragudeks saanud poliitilised mõrad algasid ammu Välismaa lühiuudised Põgenikekvoodi plaani saadab kriitika Arvamus Ahto Lobjakas: vana hea Albion Gert Jostov: kes tahab olla vaene ja ebaseksikas? Eesti! Lugejate kirjad Juhtkiri: võidupäeva sumenemise poole Evelyn Kaldoja: kes kardab gülenisti? Postimees 1933. aastal: lõpp laste paigutamisele muulaste koolidesse Ramon Loik: migratsioonikriisis pannakse proovile Euroopa turvalisus Kultuur Andrei Makarevitš: mind sõjatehnika ei huvita, olen kunstnik Muuseumiööl on avatud 155 muuseumi Sport Koondis alustas kontrollmänge võiduga Hollandi üle Rosberg võitis Barcelonas ja vähendas Hamiltoniga vahet Spordi lühiuudised Levadial südamerahu ja meeldivad pinged Sõudjate paadid ei liigu, muutused taas ukse ees Põnevaid mänge jagub, aga soosikute ring jääb samaks Purjetamine valmistab lapsi ja noori (töö)eluks ette Tartu Nõo elanik Maimu Piir saab täna 101-aastaseks Suur sall katab viie lapse ema õlgu Eestlaste rajarekord paranes Roosi remont teeb naabertänavaile liiga Kas silla alla maalitud Putini käskis värviga katta kaitsepolitsei? Terane uurija hoiab end vormis mälumänguga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: võidupäeva sumenemise poole

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Euroopa riikides, sealhulgas Ukrainas 8. mail ja Venemaal 9. mail tähistatud Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpupäev kandis igal maal oma tähendust, vastavalt peokorraldaja soovile.

Venemaal püüdis pilku eelkõige Moskva suurejooneline paraad, kus viimse tolmukübemeni puhtaks pühitud ja pestud ratastega sõjamasinad näitasid vaatajaile väikseima kruvini väljatimmitud militaarjõu võimsust. Teisalt mõjusid need läikima löödud rauakolakad osalt potjomkinlusena, mida Nõukogude armee omal ajal rohuliblede roheliseks värvimiseni harrastas.

Uhkelt marssisid Punasel väljakul ka külalisüksused Hiinast, Indiast ja mujalt. Samas mõjusid mundritest hoopis ehedamalt need inimesed, kes olid välja tulnud lihtsalt oma sõjast osa võtnud vanaisade-vanaonude piltidega.

Ukrainas meenutati sõjaohvreid mooniõitega, kuid mööda ei saanud ka sellest, et riik on praegugi sõjas ning olukord nõuab rahvalt samasugust vastupidavust nagu aastail 1941–1945.

Ameerika ajalooprofessor, Ida-Euroopa sõjakoledusi lahanud raamatu «Veremaad» autor Timothy Snyder märkis läinud nädalal Postimehe usutluses, et Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõppemise 70. aastapäeva tähistatakse eelkõige selle põlvkonna jaoks, kes on üles kasvanud 1970ndail aastail. Nemad saavad meenutada oma vanavanemaid. See on arusaadav: viimased olid sõja ajal täiskasvanud ning võtsid toonastest sündmustest osa.

Professor arvas, et tõenäoliselt tähistatakse ka sõja lõpu 75. aastapäeva, ent 90. aastapäeva 2035. aastal enam praegusel viisil mitte. Selleks ajaks on ajavahe toimunuga kärisenud juba liiga pikaks ning aktiivne põlvkond peaks siis meenutama vanavanavanemaid, keda nad enamikus ei ole kunagi ise tundnud.

Nii see on, et mida enam mingid sündmused meist kaugenevad, seda enam matab ajaloo sumedus neid enese alla. Detailid ähmastuvad, eriti need, mida ei ole kunagi kirja pandud. Perekonnas edasi kantud mälestusesemed muutuvad pudi-padiks, mida sobib antikvariaadis müüki panna, nagu seni Nikolai pildiga hõberublasid.

Mis jääb, on kirjapandud ja kogutud ajalugu, ning loomulikult on iga rahva ajaloos eredaid hetki või ka ajavahemikke, mis ei kao täielikult meelest niikaua, kuni kestab kasvõi mälestus sellest rahvast enesest.

Sestap ei ole ka Eestis põhjust olla pahane nende peale, kes kogu oma elu kestnud traditsiooni järgi eelistas laupäeval võidupüha rahumeelset tähistamist Euroopa päevale. See on küll paljudele meist võõra maiguga pidu – kuid eks tähista mingi osa meist näiteks ka kõigi nõidade püha halloweenʼi ning teine osa suhtub sellesse paremal juhul õlakehitusega.

Sõja meeldetuletamine sai aga selleks korraks mööda. Ning seda enam oli eile taas põhjust üksmeelselt rõõmu tunda helgest emadepäevast, mille puhul otsideski ei leia vastukäivaid tõlgendusi.

Seotud lood
09.05.2015 12.05.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto