Lahinglaskmistel osaleb üle 300 kaitseväelase, kes tulistavad välja tuhandeid kuule, sadu mürske ja miine ning mõned raketid, et näidata, milleks Eesti kaitseväe ajateenijatest ja reservväelastest moodustatud üksused reaalse sõja korral võimelised on.
Lahinglaskmiste ühe peamise korraldaja, Kuperjanovi pataljoni ajateenijatest moodustatud 2. jalaväebrigaadi ühe pataljoni ülema kolonelleitnant Vitali Loki sõnul on eesseisvad näidislahinglaskmised Eesti taasiseseisvumise järel ajaloo suurimad. «Võib-olla on 1920.–1930. aastatel olnud veelgi suuremaid lahinglaskmisi, kuid iseseisvuse taastamise järel pole sellises mastaabis laskmisi tehtud,» rääkis kolonelleitnant Lokk.
