Sisukord
AK
Postimees
16.05.2015
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Müüdid ja tegelikkus: kas pagulane on harimatu kurjategija? Tagakülg Eesti lühiuudised Kappi seisma jäänud vanad toiduained Korstnapühkijad marssisid läbi Tallinna vanalinna «Kui palju maksab?» — «Üks euro.» Kalamaja päevadel on avatud üle 70 hoovikohviku SLK kummutas praamide Saksamaale viimise Keskerakond tõusis populaarseimaks parteiks Välismaa Välismaa lühiuudised Linn ida ja lääne vahel ISISe rünnakute tõttu on Palmyra iidsed varemed hävimisohus Läti valib uue presidendi 3. juunil Arvamus Argo Ideon: pettumus peaministriparteis Postimees 1913. aastal: haritud noored lähevad väljamaale Mart Nurk: mis saab Eesti Majast? Kõva sõna Juhtkiri: mitte tule ja mõõga, vaid haamri ja kirkaga Päeva karikatuur Daniel Coll: vastutustundlik natsionalism Joris Van Bladel: Euroopa julgeoleku vägi Kultuur Luulehetk – hetk luules Basseinipeomuusika Bluri leppimine neoonsiltide all Bassiäss Erutav artpop Avastamata pärl Päris bändi hing Mida arvab Postimehe žürii filmist «Supilinna salaselts»? Meie ühine autobiograafia XX sajandi kirjanduslik ristsõna Kuidas taltsutada koera Sport Spordi lühiuudised 43-aastane Jagr vedas Tšehhi poolfinaali Mägi sai Doha Teemantliiga etapil seitsmenda koha Mätas loobus võitlusest gravitatsiooniga Eston Varusk peatas Kehra Tarbija Elukestvasse suhtesse tuleb panustada 34 aastat üheskoos AK Bassiäss Erutav artpop Avastamata pärl Päris bändi hing Adrenaliini ja bensiini otse veeni Mida arvab Postimehe žürii filmist «Supilinna salaselts»? Taavi Rõivas – teismeline rahaboss Ajakirjandus segab juhtimist Viimane veerg Siim Kallase ilmumine Eesti rahvale Joris Van Bladel: Euroopa julgeoleku vägi Arter Süngete sarjade edulugu Horoskoop Punastel laevadel mullitab Arter soovitab Moeuudiseid Mineraalained – keha abilised Küll tahaks eksida! Stig Rästa: loodan saada Eurovisioonilt kogemuse, mis jääb meelde kogu eluks Moemajades on suvi Telekaamerate ees seismine asendus kaevikus roomamisega Õnnelike inimeste restoran Meelelahutus Koomiks Sudoku

Joris Van Bladel: Euroopa julgeoleku vägi

3 min lugemist
Joris Van Bladel FOTO: Pm

Ajendatuna Winston Churchilli kuulsast kõnest «Rahu vägi» (5. märtsil 1946 Fultonis), mida tuntakse ka «raudse eesriide» kõnena, arvab Joris Van Bladel, et üle Euroopa on laotunud uus kujutletav eesriie Haagist Põhjamere ääres Odessani Musta mere ääres, mis jagab maailmajao piki julgeolekumuresid.

 

Põhjas ja lõunas valitseb otsekui erinev julgeolekukeskkond, mis vajab erinevaid strateegiaid konkreetsete ohtudega tegelemiseks. Kuidas mõjutab see lõhe meie mõtlemist ja otsuste langetamist kaitse ja julgeoleku vallas? Kuidas saaksime vastu seista tulerõngale, mis praegu Euroopat ümbritseb?

9. aprillil 2015 leppisid viie Põhjamaa – Norra, Rootsi, Taani, Islandi ja Soome – ministrid kokku, et suurendavad sõjalist koostööd vastuseks Venemaa agressiivsele käitumisele nende riikide õhu- ja mereruumi lähikonnas.

Koostöö süvendamine luure, küberturbe, tööstuse ja sõjaliste õppuste vallas Venemaa süveneva ohu tingimustes Põhjamaadele kujutab endast tugevnenud riigikaitseliste pingutuste selget ja käegakatsutavat tulemust. Selle algust võib näha lisaks juba külma sõja aega ulatuvas koostöötraditsioonis ning 2009. aastal rajatud Põhjamaade sõjalise koostöö raamistikus NORDEFCO.

Ukraina 2014. aasta sündmused mõistagi süvendasid ja kiirendasid koostööd. Lisaks on teisedki, traditsioonilisest Põhjamaade koostöötsoonist väljapoole jäävad riigid tunnistanud vajadust anda oma panus selle algatuse edendamisse. 2014. aasta novembris avaldasid näiteks seitse riiki valmisolekut toetada Põhjamaade algatust: Balti riigid, Poola, Holland, Saksamaa ja Suurbritannia.

20. aprillil 2015 kutsusid Itaalia ja Malta peaministrid Matteo Renzi ja Joseph Muscat Euroopat aktiivsemalt tegutsema Vahemerel, et leevendada aina rängemat humanitaarkatastroofi koridoris, mis ulatub Tripolist üle Lampedusa saare Malta ja Itaaliani.

Ainuüksi sel aastal on teadaolevalt sel marsruudil uppunud 1500 inimest. Lisaks arvatakse, et vahetult pressikonverentsile eelnenud nädalal hukkus samas koridoris 650–900 inimest. Aprilli esimesel poolel suudeti päästa ligikaudu 11 000 inimest. See jätkuv humanitaarkatastroof kujutab endast Lõuna-Euroopa laiema lähikonna üldisema arengu traagilist tagajärge, või, küünilisemalt väljendudes, väärastavat mõju.

Pole juhus, et enamik põgenikke asub teele Liibüast, selle äpardunud riigi rannikult, kus inimkaubitsejatel on teotsemiseks vabad käed. Tõsiasi, et ohvrid on algselt pärit sellistest riikidest nagu Afganistan, Süüria, Iraak, aga ka Gambia, Somaalia, Mali ja Eritrea, näitab, et just sõda ja türannia on jõud, mis sunnivad neid inimesi lahkuma oma kodunt ja oma maalt. Sõda ja türannia, nagu kuulutas Winston Churchill kuulsas kõnes «Rahu vägi» (5. märtsil 1946 Fultonis) on «kaks hiiglaslikku rüüstajat», mis seavad ohtu inimeste kodud ja toovad kaasa «arvutul hulgal inimeste kannatusi».

Inimeste rängad kannatused Vahemerel osutavad akuutsele julgeolekuohule Euroopa lõunaserval. Juba oma tohutu arvuga võivad põgenikud tõsiselt destabiliseerida paljude lõunapoolsete riikide, näiteks Itaalia ja Kreeka, poliitilist korda. Pealegi ei ole kaugeltki kõik korras Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida julgeolekuseisundiga, sest sealsed riigid seisavad silmitsi terve rea salafistlike liikumiste mitmetahulise ohuga.

Enne Ukraina kriisi, kui Euroopas valitses veel illusioon, et me saame ise valida, milliste julgeolekuprobleemidega tegelda, valitses kahe juhtiva Euroopa riigi vahel omamoodi mitteametlik «vastutusalade» jaotus. Suuresti tava kohaselt eeldati, et Prantsusmaa võtab juhtohjad julgeolekuküsimustes, mis on seotud lõunaga (Aafrika ja Lähis-Ida), Saksamaa aga tegeleb idanaabrusega.

Pärast 2014. aasta suve peame aga endalt küsima, kas selline vastutuse jagamine pole mitte tekitanud muret valmistava fait accompli, mis võib kergesti õõnestada Euroopa julgeoleku- ja kaitsepingutuste ühtsust. Teisisõnu, paistab, nagu oleks üle maailmajao langenud kujutletav eesriie Haagist Põhjamere ääres Odessani Musta mere ääres. Põhja pool seda eesriiet nähakse sõjalaevu, Kilo-klassi allveelaevu ja kaugpommitajaid ähvardamas Euroopa pealinnu. Lõuna pool sama eesriiet on Euroopa rannikud üle külvatud meresõiduks kõlbmatute alustega, mis kipuvad kümnete tuhandete põgenike raskuse all põhja vajuma.

Põhja pool peetakse infosõda vene vähemuste toetuse saavutamiseks, lõuna pool käib propagandasõda potentsiaalsete džihadistide tõmbamiseks Islamiriigi ridadesse. Põhja pool näevad mitmed riigid ohtu oma territoriaalsele terviklikkusele, lõuna pool peljatakse üksikhuntidest terroristide rünnakuid.

Mõlemad ohukolded on igati reaalsed, aga mõlemale peab vastu astuma eri strateegiaga. Kõige lihtsamalt ja üldisemalt võib öelda, et põhja pool Haagi-Odessa joont on vajalik territoriaalkaitse ja heidutusstrateegia, lõuna pool aga tuleb rõhuda nõndanimetatud jõu kuvamise meetmetele.

Winston Churchill nentis osutatud kuulsas kõnes «üleüldise strateegilise kontseptsiooni» vajadust, mis parandaks tunduvalt «mõtteselgust, vaimupüsivust, sihikindlust ja otsuste langetamise lihtsust». Eespool esile toodud lõhet silmas pidades tuleks ehk küsida, kas ükspuha milline «üleüldine strateegiline kontseptsioon» oleks üldse adekvaatne vastus tulerõngale, mis praegu Euroopa ümber lõõmab?

Veel olulisem on küsida, millist mõju avaldab see lõhe meie mõtlemisele ja otsuste langetamisele? Raudse eesriide kõnet üle lugedes võib vaid ihaleda selle selge ja selgepiirilise aja naasmist, millest sai kõnelda Churchill. Paraku paistab, et ajastul, mida iseloomustavad hübriidsed julgeolekumured, ei ole meil enam selguse luksust.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

Seotud lood
15.05.2015 18.05.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto