Sisukord
Kultuur
Postimees
16.05.2015
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Müüdid ja tegelikkus: kas pagulane on harimatu kurjategija? Tagakülg Eesti lühiuudised Kappi seisma jäänud vanad toiduained Korstnapühkijad marssisid läbi Tallinna vanalinna «Kui palju maksab?» — «Üks euro.» Kalamaja päevadel on avatud üle 70 hoovikohviku SLK kummutas praamide Saksamaale viimise Keskerakond tõusis populaarseimaks parteiks Välismaa Välismaa lühiuudised Linn ida ja lääne vahel ISISe rünnakute tõttu on Palmyra iidsed varemed hävimisohus Läti valib uue presidendi 3. juunil Arvamus Argo Ideon: pettumus peaministriparteis Postimees 1913. aastal: haritud noored lähevad väljamaale Mart Nurk: mis saab Eesti Majast? Kõva sõna Juhtkiri: mitte tule ja mõõga, vaid haamri ja kirkaga Päeva karikatuur Daniel Coll: vastutustundlik natsionalism Joris Van Bladel: Euroopa julgeoleku vägi Kultuur Luulehetk – hetk luules Basseinipeomuusika Bluri leppimine neoonsiltide all Bassiäss Erutav artpop Avastamata pärl Päris bändi hing Mida arvab Postimehe žürii filmist «Supilinna salaselts»? Meie ühine autobiograafia XX sajandi kirjanduslik ristsõna Kuidas taltsutada koera Sport Spordi lühiuudised 43-aastane Jagr vedas Tšehhi poolfinaali Mägi sai Doha Teemantliiga etapil seitsmenda koha Mätas loobus võitlusest gravitatsiooniga Eston Varusk peatas Kehra Tarbija Elukestvasse suhtesse tuleb panustada 34 aastat üheskoos AK Bassiäss Erutav artpop Avastamata pärl Päris bändi hing Adrenaliini ja bensiini otse veeni Mida arvab Postimehe žürii filmist «Supilinna salaselts»? Taavi Rõivas – teismeline rahaboss Ajakirjandus segab juhtimist Viimane veerg Siim Kallase ilmumine Eesti rahvale Joris Van Bladel: Euroopa julgeoleku vägi Arter Süngete sarjade edulugu Horoskoop Punastel laevadel mullitab Arter soovitab Moeuudiseid Mineraalained – keha abilised Küll tahaks eksida! Stig Rästa: loodan saada Eurovisioonilt kogemuse, mis jääb meelde kogu eluks Moemajades on suvi Telekaamerate ees seismine asendus kaevikus roomamisega Õnnelike inimeste restoran Meelelahutus Koomiks Sudoku

Meie ühine autobiograafia

2 min lugemist
«Tori kihelkonnakiriku kroonika». 17. sajand - 20. sajandi I pool» FOTO: Raamat

Kes meist ei teaks lendlauset, et veetilgas peegeldub kogu maailm. See meenus kohe, kui võtsin lugeda üht haruldast ürikut, mis nüüd emakeeles trükituna laiemale lugejaskonnale kättesaadav.

Kolmsada viiskümmend aastat Tori kihelkonnakiriku kroonikat avaneb otsekui aja- ja kultuurilooline film, iga kirikuvisitatsiooni tarbeks tehtud sissekanne kujutamas endast üht selle autobiograafilise dokumentaalfilmi kaadrit. Koostaja Mait Laas ongi põhikutselt stsenarist ja filmilavastaja.  

Seesuguseid kroonikaid peaks koguma mujaltki, kui neid on säilinud. Kultuuriloo kirjutajad kasutavad arhiiviallikaid ja nende publikatsioone näidetena ning väidetu argumendina. Aga allikas ise võib osutuda märksa rikkamaks, kui sellest midagi ajalukku sadestub. Nii on see Henriku ja Russowi kroonikatega, mis nüüdseks võetavad ka iseseisvate kirjandusteostena. Nii on ka Tori kirikus kakskümmend seitse aastat pastorina teeninud (1850–1877) ja tagasivaatavalt seega ajaliselt suurima osa kroonikast kirjutanud Christian Emil August Offe (1818–1885) kroonikaga.

Offe «töödes ja päevades» on sarnaselt Hesiodosega nii eepilist ülevust, detailset sündmuste ülestähendusi kui ka värvikaid ütlemisi ja moraalilugemisi. See algab juba tema isa Benedict Offe iseloomustamisest pastorina (1809–1850). Too olevat karmilt korrale kutsunud «joodikuid ja hoorajaid», puhastanud koguduse «tervest hulgast päevavarastest ja kaabakatest.» Kolm aastat enne Offe-vanema surma, 1847 olevat kogudus sarnanenud camera obscura’ga. Nii kiiresti vaheldusid palved ja ähvardused. Usuvahetuse segaduse tulemusena kaotas luteri kirik vene õigeusule nelisada hinge. Selle «uskumatu skandaali» üle kutsub Christian Offe järeltulevaid põlvesid kohut mõistma.

Üksikasjaliselt leiab kajastamist Tori kiriku ehitamise lugu, samuti kihelkonnakooli asutamine. Ja kuidas ta tervitab Perno Postimehe ilmuma hakkamist ning kiidab J. V. Jansenit, sünnilt talupoega: «Au talendile, ükskõik, missuguse nimega ja missugusel kujul see meie ette tuleb!» Kirikust räägib Offe kui vaimutoitu jagavast ja hoolitsevast emast. Leiab kinnitust see, mida Toomas Paul luteri kiriku ja eesti rahvusluse vahekorra kohta täheldanud – kirik oli eestlaste esimene alma mater.

Kroonika lõpeb pastor Juhan Reidaku (1911–1945) tegevuse kirjapanekuga. Ei saa vältida paralleeli dramatismiga, millega lõpeb Henriku kroonika, kui ristisõdijad on vallutanud kogu Eesti ja pöörduvad võitjatena tagasi Riiga, ning apokalüpsisega, mis tabab Tori kirikut 1945. Septembris seitsekümmend aastat tagasi, kui Vene väed Tallinna jõuavad, põletavad taganevad Saksa väed Tori kiriku maha. «Järele jäid ainult müürid». Kas ei peegeldu selles ühe kiriku ajaloos kõigi eestlaste saatus: allaheidetus, eneseleidmine, häving ja uus tõus...?

Allikapublikatsioonide üks väärtus on selleski, et nende kommentaariumides võidakse korrigeerida teistes allikates esinevaid daatumeid. Eesti kirjanike leksikoni järgi sureb üks Pärnu kuulsaimatest meestest Johann Heinrich Rosenplänter 1845, Tori kirikukroonikas 1846, mis on ka õige. Rosenplänteri pastoriaeg Toris pikeneb kroonika järgi kahele aastale, kui muud allikad annavad selleks vaid aasta. Vist on aga näpuviga see, kui sealsamas joonealuses lk 17 on Rosenplänter kolm aastat pärast surmagi veel Pärnu Eliisabeti kiriku pastor. Teisalt, miks ka mitte. Mõni valitud professorgi võib enne ära surra, kui tema professoriks valimise periood lõpeb.

Akadeemik Jaan Undusk on saatesõnas õigustatult rõhutanud Tori üriku tähtsust mitte ainult Pärnumaa aja- ja kultuuriloo, vaid kogu Eesti kultuuriloo, majandus- ja kooliajaloo ning demograafia seisukohalt. Aga kordan: see kroonika on valgustusliku lugemise kõrval ka  kollektiivne autobiograafia.

UUS RAAMAT

«Tori kihelkonnakiriku kroonika. 17. sajand – 20. sajandi I pool»

Koostaja, kujundaja ja küljendaja Mait Laas. Tõlkijad Janis Tobreluts ja Maris Saagpakk. Väljaandja Randivälja Külaselts. 128 lk

Seotud lood
15.05.2015 18.05.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto