Ma ei vaata juba ammu enam Eurovisiooni lauluvõistlust. Ses varaöises ürituses pole kunstiliselt ega esteetiliselt midagi paeluvat. Isegi mu unenäod pakuvad rohkem elamusi.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tellijale
Küll tahaks eksida!
/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
15. mai 2015, 23:59
Küll tahaks eksida!
Liiati pole seal kellelegi kaasa elada. Eesti on saatnud Euroopasse võistlema enamasti sellised laulud, mis upuvad turvalise peavoolu sängi ega taba, kui väljenduda modernselt, moodsa aja biiti. Me olime põnevad ja uudsed, kui läkitasime 14 aastat tagasi koos Tanel Padariga areenile mustanahalise Dave Bentoni. Aga tollest ajast peale on Euroopa suurte sammudega edasi astunud. Õigemini algas see edasiliikumine juba kolm aastat enne Eesti ainsat triumfi, kui võitjaks tuli transseksuaal. Hiljem on talle järgnenud moslemimaa esindajad, lesbi, kleidis mees alias habemega naine, tänavu tekitavad kindlasti furoori vaimupuudega mehed.
Märksõnad
