Linn ida ja lääne vahel

Vaade Palmyra varemetele. FOTO: SCANPIX

Varaseimad ülestähendused praguses Süürias keset kõrbeoaasi rajatud Palmyra ehk tänapäevase nimega Tadmuri linnast pärinevad teisest aastatuhandest enne meie ajaarvamist.

Judaismi vanade tekstide kohaselt oli linna asutajaks kuningas Saalomon, hilisema islamipärimuse järgi oli selleks tema džinn. Esimesteks valitsejateks olid assüürlased ja pärslased, kellelt päris võimu Aleksander Suure impeeriumi järeltulija Seleukiidide riik.

Hellenistliku perioodi vältel ligikaudu 300–30 aastat e.m.a muutus Palmyra tänu oma strateegilisele asukohale oluliseks kaubanduskeskuseks: linnas said kokku kaubateed, mis ühendasid Vahemere-äärset Euroopat araabia maade, Lähis-Ida ja Indiaga. Läbi Palmyra kulges ka Euroopat Hiinaga siduv Siiditee.

64. aastal m.a.j vallutas Palmyra Rooma impeerium. Järgnenud kahe sajandi vältel jäi linn kahe konkureeriva suurvõimu – Rooma ja Partia ehk tollase Pärsia – vahele. Palmyra kasutas ära oma staatust neutraalse puhvertsoonina ja roomlased lubasid linnal säilitada suhtelise iseseisvuse oma igapäevasjade korraldamisel.

Pärast Lääne-Rooma impeeriumi kokkukukkumist hakkas Palmyra manduma. Bütsantsi võimu all muutus linn sõjaliseks eelpostiks, kuid minetas oma kaubandusliku tähtsuse. Aastal 634 langes Palmyra pead tõstva uue religiooni, islami võimu alla. Põhjalikum kroonika linna kohta katkeb alates tollest hetkest kuni 17. sajandini, mil linna «taasavastasid» Inglise kaupmehed.

Linna ajalugu peegeldub tema arhitektuuris, milles Kreeka-Rooma mõjud sulanduvad Oriendi omadega. Olulisimate mälestiste hulka kuuluvad Baali tempel, agoraa ja amfiteater. Väljaspool linnamüüre asuvad roomlaste rajatud akvedukti ja matmispaiga ehk nekropoli varemed.

1929. aastal alustasid prantslased piirkonnas arheoloogilisi kaevamisi ja veensid veel linnas elanud inimesi kolima kõrvalasuvasse, värskelt loodud asulasse Tadmuri.

Tadmuri pidevalt kasvav mõju kujutab UNESCO hinnangul muistisele aina suuremat ohtu. «Linna elanikkond on suurenenud ja kahjustab arheoloogilist piirkonda,» kirjutab organisatsioon. «Aina tihedamaks muutuv turism on toonud Palmyrale kasvava surve.»

Allikad: Vikipeedia, UNESCO, «Lonely Planet»

Seotud lood
15.05.2015 18.05.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto