Sisukord
Maailm
Postimees
16.05.2015
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Müüdid ja tegelikkus: kas pagulane on harimatu kurjategija? Tagakülg Eesti lühiuudised Kappi seisma jäänud vanad toiduained Korstnapühkijad marssisid läbi Tallinna vanalinna «Kui palju maksab?» — «Üks euro.» Kalamaja päevadel on avatud üle 70 hoovikohviku SLK kummutas praamide Saksamaale viimise Keskerakond tõusis populaarseimaks parteiks Välismaa Välismaa lühiuudised Linn ida ja lääne vahel ISISe rünnakute tõttu on Palmyra iidsed varemed hävimisohus Läti valib uue presidendi 3. juunil Arvamus Argo Ideon: pettumus peaministriparteis Postimees 1913. aastal: haritud noored lähevad väljamaale Mart Nurk: mis saab Eesti Majast? Kõva sõna Juhtkiri: mitte tule ja mõõga, vaid haamri ja kirkaga Päeva karikatuur Daniel Coll: vastutustundlik natsionalism Joris Van Bladel: Euroopa julgeoleku vägi Kultuur Luulehetk – hetk luules Basseinipeomuusika Bluri leppimine neoonsiltide all Bassiäss Erutav artpop Avastamata pärl Päris bändi hing Mida arvab Postimehe žürii filmist «Supilinna salaselts»? Meie ühine autobiograafia XX sajandi kirjanduslik ristsõna Kuidas taltsutada koera Sport Spordi lühiuudised 43-aastane Jagr vedas Tšehhi poolfinaali Mägi sai Doha Teemantliiga etapil seitsmenda koha Mätas loobus võitlusest gravitatsiooniga Eston Varusk peatas Kehra Tarbija Elukestvasse suhtesse tuleb panustada 34 aastat üheskoos AK Bassiäss Erutav artpop Avastamata pärl Päris bändi hing Adrenaliini ja bensiini otse veeni Mida arvab Postimehe žürii filmist «Supilinna salaselts»? Taavi Rõivas – teismeline rahaboss Ajakirjandus segab juhtimist Viimane veerg Siim Kallase ilmumine Eesti rahvale Joris Van Bladel: Euroopa julgeoleku vägi Arter Süngete sarjade edulugu Horoskoop Punastel laevadel mullitab Arter soovitab Moeuudiseid Mineraalained – keha abilised Küll tahaks eksida! Stig Rästa: loodan saada Eurovisioonilt kogemuse, mis jääb meelde kogu eluks Moemajades on suvi Telekaamerate ees seismine asendus kaevikus roomamisega Õnnelike inimeste restoran Meelelahutus Koomiks Sudoku

Linn ida ja lääne vahel

1 min lugemist
Vaade Palmyra varemetele. FOTO: SCANPIX

Varaseimad ülestähendused praguses Süürias keset kõrbeoaasi rajatud Palmyra ehk tänapäevase nimega Tadmuri linnast pärinevad teisest aastatuhandest enne meie ajaarvamist.

Judaismi vanade tekstide kohaselt oli linna asutajaks kuningas Saalomon, hilisema islamipärimuse järgi oli selleks tema džinn. Esimesteks valitsejateks olid assüürlased ja pärslased, kellelt päris võimu Aleksander Suure impeeriumi järeltulija Seleukiidide riik.

Hellenistliku perioodi vältel ligikaudu 300–30 aastat e.m.a muutus Palmyra tänu oma strateegilisele asukohale oluliseks kaubanduskeskuseks: linnas said kokku kaubateed, mis ühendasid Vahemere-äärset Euroopat araabia maade, Lähis-Ida ja Indiaga. Läbi Palmyra kulges ka Euroopat Hiinaga siduv Siiditee.

64. aastal m.a.j vallutas Palmyra Rooma impeerium. Järgnenud kahe sajandi vältel jäi linn kahe konkureeriva suurvõimu – Rooma ja Partia ehk tollase Pärsia – vahele. Palmyra kasutas ära oma staatust neutraalse puhvertsoonina ja roomlased lubasid linnal säilitada suhtelise iseseisvuse oma igapäevasjade korraldamisel.

Pärast Lääne-Rooma impeeriumi kokkukukkumist hakkas Palmyra manduma. Bütsantsi võimu all muutus linn sõjaliseks eelpostiks, kuid minetas oma kaubandusliku tähtsuse. Aastal 634 langes Palmyra pead tõstva uue religiooni, islami võimu alla. Põhjalikum kroonika linna kohta katkeb alates tollest hetkest kuni 17. sajandini, mil linna «taasavastasid» Inglise kaupmehed.

Linna ajalugu peegeldub tema arhitektuuris, milles Kreeka-Rooma mõjud sulanduvad Oriendi omadega. Olulisimate mälestiste hulka kuuluvad Baali tempel, agoraa ja amfiteater. Väljaspool linnamüüre asuvad roomlaste rajatud akvedukti ja matmispaiga ehk nekropoli varemed.

1929. aastal alustasid prantslased piirkonnas arheoloogilisi kaevamisi ja veensid veel linnas elanud inimesi kolima kõrvalasuvasse, värskelt loodud asulasse Tadmuri.

Tadmuri pidevalt kasvav mõju kujutab UNESCO hinnangul muistisele aina suuremat ohtu. «Linna elanikkond on suurenenud ja kahjustab arheoloogilist piirkonda,» kirjutab organisatsioon. «Aina tihedamaks muutuv turism on toonud Palmyrale kasvava surve.»

Allikad: Vikipeedia, UNESCO, «Lonely Planet»

Seotud lood
15.05.2015 18.05.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto