Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Müüdid ja tegelikkus: kas pagulane on harimatu kurjategija?

7Lk1 Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv sotsiaalkaitseminister külastas eile Lääne-Virumaal asuvat Vao pagulaskeskust. FOTO: Marianne Loorents / Viruma Teataja

Euroopa Komisjoni rändealane tegevuskava, mis muu hulgas näeb Eestile esialgu ette enam kui 300 pagulase vastuvõtmist, on ühiskonna kihama pannud ning levima on hakanud hirmud, mille tekkes on oma osa ka müütidel. Postimees pani koostöös Sisekaitseakadeemia migratsiooniuuringute juhataja Kert Valdaruga kokku enim levinud müüdid pagulaste kohta.

Tellijale Tellijale

-Pagulased ongi massiimmigratsioon ehk pagulased moodustavad suurima sisserännanute rühma.

Tegelikult moodustavad pagulased nii Eestis kui Euroopa Liidus sisserändest väga väikese osa. Peamine rändeliik nii Eestisse kui ELi on pereränne, millele järgneb töö- ja õpperänne. Eurostati andmetel saabus ELi elamisloa alusel 2013. aastal 2,36 miljonit kolmanda riigi kodanikku, samas kui varjupaigataotlejaid oli umbes 400 000. 2014. aastal sai Eurostati andmetel ELis rahvusvahelise kaitse 163 000 inimest, mis moodustas umbes 0,03 protsenti kogu Euroopa Liidu elanikkonnast. Varjupaigataotlusi on 1997. aastast kuni 2015. aasta märtsi lõpuni Eestis esitatud 668, mis moodustab 0,05 protsenti Eesti praegusest elanikkonnast. Rahvusvahelise kaitse on saanud kokku 94 inimest ja nende 22 pereliiget, mis moodustab umbes 0,009 protsenti Eesti elanikkonnast.

15.05.2015 18.05.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto