Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ajakirjandus segab juhtimist

Kuno-Jackson Kukeseen juhtimisanalüütik FOTO: Erakogu

Meedia roll ühiskonnas on sageli positiivne. Ajalehes nähtud ilus kassipilt või hea spordiuudis tõstavad tööviljakust. Vahel aga hakkab ajakirjandus majandust segama ning siis on kuri karjas. Näiteks kerkis sel nädalal meediasse küsimus: kas tippjuhtide nimed ja palgad peaksid olema avalikud? 

Tellijale Tellijale

Majanduseksperdid nii ei arva. Läbipaistev ärikultuur on tüütu ja koormab inimesi mõttetu infoga. Ülemuste palgaskeem peaks olema võimalikult segane ja varjatud, peadirektor, finantsdirektor ja teised ülemused peaksid olema salastatud. Kõige parem on suuri riigiettevõtteid juhtida segaste nõukogude ja varjatud struktuuride kaudu. 

«Kui inimesed teaksid, kes ma olen või millega tegelen, oleks reaktsioonid valus teema,» kurdab ühe Eesti suurettevõtte juht Hando. «Tegelikult valmistab tuska vihkamise rubriik...» 

15.05.2015 18.05.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto