Sisukord
Arvamus
Postimees
16.05.2015
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Müüdid ja tegelikkus: kas pagulane on harimatu kurjategija? Tagakülg Eesti lühiuudised Kappi seisma jäänud vanad toiduained Korstnapühkijad marssisid läbi Tallinna vanalinna «Kui palju maksab?» — «Üks euro.» Kalamaja päevadel on avatud üle 70 hoovikohviku SLK kummutas praamide Saksamaale viimise Keskerakond tõusis populaarseimaks parteiks Välismaa Välismaa lühiuudised Linn ida ja lääne vahel ISISe rünnakute tõttu on Palmyra iidsed varemed hävimisohus Läti valib uue presidendi 3. juunil Arvamus Argo Ideon: pettumus peaministriparteis Postimees 1913. aastal: haritud noored lähevad väljamaale Mart Nurk: mis saab Eesti Majast? Kõva sõna Juhtkiri: mitte tule ja mõõga, vaid haamri ja kirkaga Päeva karikatuur Daniel Coll: vastutustundlik natsionalism Joris Van Bladel: Euroopa julgeoleku vägi Kultuur Luulehetk – hetk luules Basseinipeomuusika Bluri leppimine neoonsiltide all Bassiäss Erutav artpop Avastamata pärl Päris bändi hing Mida arvab Postimehe žürii filmist «Supilinna salaselts»? Meie ühine autobiograafia XX sajandi kirjanduslik ristsõna Kuidas taltsutada koera Sport Spordi lühiuudised 43-aastane Jagr vedas Tšehhi poolfinaali Mägi sai Doha Teemantliiga etapil seitsmenda koha Mätas loobus võitlusest gravitatsiooniga Eston Varusk peatas Kehra Tarbija Elukestvasse suhtesse tuleb panustada 34 aastat üheskoos AK Bassiäss Erutav artpop Avastamata pärl Päris bändi hing Adrenaliini ja bensiini otse veeni Mida arvab Postimehe žürii filmist «Supilinna salaselts»? Taavi Rõivas – teismeline rahaboss Ajakirjandus segab juhtimist Viimane veerg Siim Kallase ilmumine Eesti rahvale Joris Van Bladel: Euroopa julgeoleku vägi Arter Süngete sarjade edulugu Horoskoop Punastel laevadel mullitab Arter soovitab Moeuudiseid Mineraalained – keha abilised Küll tahaks eksida! Stig Rästa: loodan saada Eurovisioonilt kogemuse, mis jääb meelde kogu eluks Moemajades on suvi Telekaamerate ees seismine asendus kaevikus roomamisega Õnnelike inimeste restoran Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: mitte tule ja mõõga, vaid haamri ja kirkaga

2 min lugemist

Kunstiväärtused, millel maailma kultuuri seisukohalt kaalukas tähendus, on terrorirühmituse ISIS hävitustöö tõttu kas juba hävinud või tõenäoliselt hävimas. Kuid rahvusvaheline kogukond ei tea, milliste vahenditega seda hävitustööd peatada.

Maailma kultuuriajalugu, meie kultuuriline jalgealune, seisab koos fragmentidest, ja mida kaugemast ajast on jutt, seda vähem on säilinud neid esemeid, mille najal tuhandeid aastaid tagasi olnut ja toimunut mõtteliselt taastada. Just nagu Vana-Egiptuse püramiidid või Vana-Kreeka templid, kuuluvad sellesse esemelisse mälusse Assüüria tiivulised viiejalgsed lõvifiguurid. Need on asjad, mida teatakse kunstiajaloo tundidest ja mida käiakse tuhandete kilomeetrite tagant vaatamas, et olla oma silmaga näinud.

Ühena paljudest jäid just needsamad lõvifiguurid islamiäärmuslaste teele ja hävitati kirkade, haamrite ja elektripuuridega. Põhjused on religioossed: islamieelsest ajastust pärinevat kunsti peetakse valeks ja pühadust teotavaks.

Ajaloolised Assüüria linnad Nimrud ja Hatra on juba laastatud nagu mitmed muud piirkonnad. Nüüd on terroristid jõudnud Palmyra lähistele. Kui ei leita vahendeid sekkumiseks, hävivad ilmselt taas aastatuhandetevanused muistised.

Olukorra teeb irooniliseks see, et ISIS ei piirdu vaid hävitamisega, vaid on andmeid, et terroriorganisatsioon püüab väiksemaid ja kergemini teisaldatavaid muistiseid rahaks teha. Ajalehe The Times hinnangul teenib rühmitus kunstiväärtuste müügiga kümneid miljoneid eurosid.

Omaette probleem on see, et rahvusvahelised kultuuripärandi kaitse seadused Süüria, Iraagi ega mitme muu selle piirkonna riigi varasid ei kaitse. 1954. aasta Haagi konventsioon reguleeris II maailmasõja järgseid probleeme, 1999. aasta protokolli pole sealsed riigid valdavalt allkirjastanud.

Võib ju arvata, et kui samal ajal hukkuvad Lähi-Ida konfliktides inimesed, on teisejärguline muretseda asjade hävitamise pärast, isegi kui need on oluline osa meie kultuurilisest mälust. Kuid kunstiväärtuste hävitamine on vaid osa ISISe terroristlikust tegevusest, see käib koos inimeste hävitamisega. Küsimus ei ole asjades, küsimus on terroristliku rühmituse ideoloogias, mis ei pea millekski ei inimelu ega kultuuri.

Heinrich Heine 1821. aastal valminud draamas «Almansor» esitatud arusaama järgi minnakse pärast raamatute põletamist varem või hiljem inimeste kallale. See lause ise käis kristluse ja islami usukonfliktis põletatud koraani kohta, kuid hiljem, kui ka Heine enda teoseid 1933. aastal Berliinis Opernplatzil põletati, sai sellest ütlusest üldistus igasuguse terroriakti kohta, mis teistsugust religiooni või ilmavaadet olemasoluvääriliseks ei pea. Sama kehtib ka ISISe kohta, ja see nõuab sekkumist.

Seotud lood
    15.05.2015 18.05.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto