Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Andres Anvelt: Trahvida, aga õiglaselt

Andres Anvelt. FOTO: Riigikogu kantselei

Valitsus kavatseb tõsta väärteotrahvide päevamäärasid 2,5 korda, praeguse 4 euro asemel 10 euroni. On see samm õige või vale? Kas see täidab eesmärki?

Tellijale Tellijale

Trahvid ja trahvimine tekitavad inimestes loomuldasa emotsioone ja vastakaid arvamusi. Teatavasti on trahvi baassummaks trahviühik, mis püsib nelja euro juures juba alates aastast 2002, mil jõustus kehtiv karistusseadustik. Trahviühiku aluseks võeti tollane 1600 krooni suurune miinimumpalk, mis omakorda jagati ühes kuus olevate päevade arvuga, saadi tulemuseks 53 ning ümardati 60 kroonile ehk siis neljale eurole praeguses vääringus.

Toona arutleti tõsiselt idee üle siduda trahviühik mõtteliselt miinimumpalga päevamääraga, mis siis tõuseks ühes rütmis koos alampalgaga. Nii aga ei läinud. Küll seoti päevamääraga kriminaalkuriteo eest määratav rahaline karistus ja see põhimõte kehtib tänaseni.

16.05.2015 19.05.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto