Sisukord
Uudised
Postimees
18.05.2015
Eesti Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Tagakülg Horoskoop Männik pürib IRLi juhiks Varjupaiga saanutele eluaseme üürimine napsab tüki riigi rahakotist Mainädal Viinis Eurovisiooni finaalkontserdi ootuses Mikser loodab SDE esimehena jätkata Eesti lühiuudised Muuseumiöö vaikne disko ajaloomuuseumis Purjus juhi osalusel juhtus ränk liiklusõnnetus Uusi praame asendavad veteranid Valitsuse maksuvikat ohustab ka annetusi Majandus Sutter: Eesti Energiale on praegune aeg tõepoolest keeruline Välismaa Makedoonia albaanlased: me ei ole terroristid Kas Poola saab uue presidendi? Välismaa lühiuudised Makedoonlased tulid tänavale uut peaministrit nõudma Arvamus Andres Anvelt: Trahvida, aga õiglaselt Cathy Antuk: Kvoodid ja tegelikkus Jüri Saar: Läbikukkumisele määratud Raul Rebane: Tõmbame nüüd pidurit. Koos Lugejate kirjad Priit Pullerits: vanad audis Juhtkiri: Miks? Järelemõtlemise koht Postimees 1934. aastal: sisserändajate keeld Berliinis Päeva karikatuur Kultuur Savikunsti saladuste sõlmija Sport Klavan ja Augsburg ühe jalaga Euroopa liigas Spordi lühiuudised Peep Pahv: liidri hukatus ja barjääri murdmine Põlva tõmbas käsipalliloteriilt kuldse võidu Kalju kaotus tegi tabeli põnevaks Rekordi teinud Uibo valmistub MMiks USAs Tartu Esimese armastuse mitu palet Võru maantee algus avatakse jälle liikluseks Tartu lubab vanematelt keeleõppeks raha küsida Rock peab võitmiseks hoidma teravat rünnakut Valgekaartlase päevikud jäid müümata Kaks eestlast pälvisid filosoofiaolümpiaadil tähelepanu ERMi katus on silmatorkavalt kõver Paelavabrik ja teadlased täiustavad maskeeringut «See ongi päris elu!» Meelelahutus Koomiks Sudoku

Paelavabrik ja teadlased täiustavad maskeeringut

3 min lugemist
OÜ Haine Paelavabrik projektijuht, Tartu ülikooli nanostruktuuride labori vanemteadur Ilmar Kink näitas arvutis üht ülikooli teadlaste välja töötatud infrapuna-kamuflaažpaela, mis säilitab öönägemisseadme vaateväljas oma maskeeringu ja sulab keskkonnaga kokku. Tavaline kamuflaažpael paistab öönägemisseadmest nagu helkur. FOTO: Margus Ansu

Õppust Siil külastanud USA maavägede ülemale Euroopas kindralleitnant Frederick Hodgesile avaldasid Eesti sõdurid suurt muljet, eriti kiitis ta nende kamuflaaži ehk maskeeringut. Viimast on plaanis varsti Tartus veel paremaks muuta. 

Maskeerumine muutub aina tähtsamaks, kinnitas ka Tartus Puiestee tänaval töötava OÜ Haine Paelavabrik projektijuht, Tartu ülikooli nanostruktuuride labori vanemteadur Ilmar Kink.

«Militaartehnoloogia muutub päev-päevalt keerulisemaks,» selgitas ta. «Kuuldavasti tuleb ka näiteks Ukraina sõjas silmitsi seista mitmete uute tehnoloogiliste ohtudega. Seal kasutatavat luureks ja tulejuhtimiseks palju droone, mille kaamerate eest on meestel ja sõjatehnikal vaja võimalikult märkamatuks jääda.»

Laiguline või digimustris ehk ajalehestki tuntud säbrukoodi mustriga maskeering petab silma ja ka kaamerat, kuid tehniliselt üha paremaks muutuvate ja kaugemale nägevate infrapunakiirgusega töötavate öönägemisseadmete eest on inimesel pimedas raskem end varjata.

Keeruline, aga põnev töö

Nii tahavadki eri riikide armeed, ka Eesti kaitsevägi, aina rohkem pimedaski märkamatuks jätvat ehk ümbruskonnaga ühte sulavat kamuflaaži. Tähelepanuta ei tohi jätta ka sõdurivarustuse arvukaid paelu ja -rihmu, näiteks seljakoti rihmu jms.

Jalatsitootjatele ning õmblusettevõtetele paelu valmistav Haine paelavabrik on seni tootnud militaarvaldkonna tarbeks tavalist kamuflaažpaela. «Paraku kaovad sellisel paelal infrapunapiirkonnas maskeerumisvärvid, öönägemisseadmest paistab neid paelu kandev sõdur nagu helkurikandja, väga silmatorkav,» märkis Ilmar Kink.

Nüüd on esimesed piiritagused ettevõtted hakanud valmistama infrapunapiirkonnas kamuflaaži säilitavaid paelu ning ka Haine paelavabrik töötab Tartu ülikooli füüsikainstituudi ja tehnoloogiainstituudi teadlaste abil välja infrapuna-kamuflaažtekstiili.

Füüsikutel ja keemikutel on valminud laborites mõned variandid, selgunud on katsepartiide esimesed head ja vead. Muu hulgas võiks üks lahendusi olla abi kõrgel tasemel nanotehnoloogiast, kus kamuflaažiks kasutatakse nanostruktuure. «See on teaduslikult väga huvitav ja innovatiivne lahendus, aga selle tehnoloogia majanduslik mõttekus vajab antud projekti raames selgitamist,» ütles Ilmar Kink.

«Keeruline, aga põnev ülesanne,» iseloomustas infrapuna-kamuflaažtekstiili väljatöötamist Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi materjaliteaduse vanemteadur Tarmo Tamm.

Ta selgitas, et tööstusele lahendusi välja töötades tuleb teadlastel silmas pidada laborist väga erinevaid tingimusi ja asjaolusid. «Enne koostöö algust ettevõtetega olid masstootmine ja lahenduse kulukusega arvestamine meile kauged,» rääkis Tarmo Tamm. «Laboris töötame puhastes tingimustes puhaste ainetega, tööstuses tuleb aga arvestada erinevate nüansside, näiteks kas või materjali kõikuva kvaliteediga. Nii peab tootmiseks pakutav lahendus olema seal igas olukorras täiesti töökindel.»

Tarmo Tamm lisas, et järjest rohkem Eesti ettevõtteid on hakanud tehnoloogiainstituudi intelligentsete materjalide ja süsteemide laboriga koostööd tegema, viimastel aastatel on teadlased oma lahendusi pakkunud pea paarikümnele firmale. Ka Haine paelavabrikule töötasid selle labori teadlased 2010. aastal välja kinganööridele hästi läikiva vaha ja veekindlustamistöötluse, millega ettevõte on väga rahul.

Uus kogu maailmas

Infrapuna-kamulflaažtekstiili tootmise tehnoloogia väljatöötamiseks kulub Haine paelavabrikul ligi 28 600 eurot, millest 19 992 eurot sai firma toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu arendusosaku meetmest.

Kaitseväele ja ka ettevõttele rahaliselt ning tehnoloogiliselt sobiva infrapuna-kamuflaažtekstiili tehnoloogia valmib augusti lõpuks. Siis läheb paar kuud, et tööle panna ka tootmine. «Meie põhileivaks on ja jääb ikka tavaline pael, mida vajavad jalatsi- ja õmblusfirmad,» ütles Ilmar Kink. «Infrapuna-kamuflaažtekstiil on nišitoode, mida pakume siis, kui tellitakse.»

Praegu on selle materjali tootjaid vähe: mai alguses Saksamaal Frankfurdis peetud tehniliste tekstiilide messil pakkusid paarkümmend Euroopa, Ameerika ja Aasia firmat tavalist kamuflaažpaela, infrapunakamuflaaži leidus vaid mõne ettevõtte toodete hulgas.

«Eesti kaitseväe munder ise on öönägemisseadmete eest päris hästi varjatud, ainult lisavarustus pole veel tasemel,» märkis Tarmo Tamm. «Tõstame laboris tempot, et hea lahendus ruttu välja töötada, siis saab ka sellest üle.»

KAS TEATE?

Mis on mis?

* Kamuflaaž: maskeering (kaitsevärvuse abil).

* Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel.

* Infrapunakiirgust kasutatakse nt info vahetamiseks teleri ja selle puldi vahel, ilmaennustamisel, teleskoopides, lähimaa traadita andmesideühenduses, öönägemisseadmetes  inimeste ja sõidukite leidmiseks, sihtmärgi tuvastamiseks ja jälgimiseks ning pimedas nägemiseks.

* Et suits paistab infrapunakiirguses rohkem läbi kui tavalises valguses, töötavad päästjad infrapunaseadmetega suitsuga täidetud aladel.

Allikad: ÕS, Vikipeedia

Seotud lood
    16.05.2015 19.05.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto