Sisukord
Juhtkiri
Postimees
18.05.2015
Eesti Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Tagakülg Horoskoop Männik pürib IRLi juhiks Varjupaiga saanutele eluaseme üürimine napsab tüki riigi rahakotist Mainädal Viinis Eurovisiooni finaalkontserdi ootuses Mikser loodab SDE esimehena jätkata Eesti lühiuudised Muuseumiöö vaikne disko ajaloomuuseumis Purjus juhi osalusel juhtus ränk liiklusõnnetus Uusi praame asendavad veteranid Valitsuse maksuvikat ohustab ka annetusi Majandus Sutter: Eesti Energiale on praegune aeg tõepoolest keeruline Välismaa Makedoonia albaanlased: me ei ole terroristid Kas Poola saab uue presidendi? Välismaa lühiuudised Makedoonlased tulid tänavale uut peaministrit nõudma Arvamus Andres Anvelt: Trahvida, aga õiglaselt Cathy Antuk: Kvoodid ja tegelikkus Jüri Saar: Läbikukkumisele määratud Raul Rebane: Tõmbame nüüd pidurit. Koos Lugejate kirjad Priit Pullerits: vanad audis Juhtkiri: Miks? Järelemõtlemise koht Postimees 1934. aastal: sisserändajate keeld Berliinis Päeva karikatuur Kultuur Savikunsti saladuste sõlmija Sport Klavan ja Augsburg ühe jalaga Euroopa liigas Spordi lühiuudised Peep Pahv: liidri hukatus ja barjääri murdmine Põlva tõmbas käsipalliloteriilt kuldse võidu Kalju kaotus tegi tabeli põnevaks Rekordi teinud Uibo valmistub MMiks USAs Tartu Esimese armastuse mitu palet Võru maantee algus avatakse jälle liikluseks Tartu lubab vanematelt keeleõppeks raha küsida Rock peab võitmiseks hoidma teravat rünnakut Valgekaartlase päevikud jäid müümata Kaks eestlast pälvisid filosoofiaolümpiaadil tähelepanu ERMi katus on silmatorkavalt kõver Paelavabrik ja teadlased täiustavad maskeeringut «See ongi päris elu!» Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Miks? Järelemõtlemise koht

2 min lugemist

Päikseline laupäevahommik Tallinna südames. Inimesed alustavad rahulikku kevadpäeva, kes kuidas. Poed ja kohvikud teevad uksed lahti, turult saab värsket kaupa… Ja siis korraga käib pauk. Tüüne rahu asemel on šokk, veri, pisarad ja õhku lõhestavad operatiivsõidukite sireenid. Üleeilne kokkupõrge polnud lihtsalt õnnetu plekimõlkimine, vaid raskete tagajärgedega liiklusõnnetus, kus lisaks kahes avariis osalenud sõidukis olnud inimestele said vigastada ka ohutussaarel viibinud jalakäijad, kui üks auto neile otsa lendas. Kokku 14 kannatanut.

Avalikkus küsib: miks? Miks on nii, et hommikul linnas jalutades või mõne sõidukiga sõites ähvardab meid sõna otseses mõttes surmaoht? Politsei annab sündmuskohalt esialgse ülevaate. Ehkki meedia täitub mõne minutiga sadade emotsionaalselt laetud kommentaaridega, kus igas vihjes üritatakse näha põhjust ja süüdlast, demoniseeritakse üht automarki ja kõiki selle omanikke, ei tea me tegelikult põhiküsimusele vastust. Uudistest oleme seni teada saanud ühe osalenud juhi joobest ning saanud aru, et asulateel lubatud sõidukiirust ilmselgelt ületati. Teame ka, et uurimine käib ja palutakse pealtnägijate abi.

Loomulikult tuleb süüdlased välja selgitada. Ja juhtunu põhjustest tuleb ka avalikkusele võimalikult täpselt rääkida. Kuid see peaks olema alles algus. Veel olulisemaks kui süüdlase väljaselgitamine peab saama vastus küsimusele, mida ikkagi teha, et meil ei oleks põhjust muretseda, kui me tõepoolest oleme ise korrektsed liiklejad.

Peamine on kinni liiklejate hoiakutes, aga kuidas neid muuta? Laste liikluskasvatus, ennetustöö, järelevalve, liikluskorraldusega seotu – liiklust mõjutavad veel mitmed majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid. Kõik on tähtis. Aga kas me ikka suudame juhtumeid piisavalt analüüsida, et muuta seadusi, kus vaja, panustada ennetusse, kus vaja, ja nii edasi? Või jäämegi liikluses poliitiliste otsuste tasemele, stiilis, et laseme elektriauto ühistranspordirajale ja oleme ise selle üle maru uhked?

Põhjamaades tehakse raskete liiklusõnnetuste puhul juba aastaid täiendavaid süvauuringuid. Sellised uurimisrühmad koostatakse eri valdkondade asjatundjatest liiklusekspertidest ja korrakaitsjatest linnaruumi planeerijate ja psühholoogideni. Meil on see lapsekingades, kuid ehk vääriks just selline lähenemine mõtestatud tegevust ja rahastust?

Reedel hukkus Tallinnas, samuti südalinnas, 73-aastane naine. Tänavu 29. hukkunu Eesti teedel-tänavatel. Kui me suudaksime olla näiteks Rootsi tasemel per capita, oleks see juba ligilähedaselt meie aastane tase. Meie istume juba viis aastat suurusjärgus 80–100 hukkunut aastas ja tänavune ei paista tulevat parem. Järelemõtlemise koht.

Seotud lood
16.05.2015 19.05.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto