Sisukord
Arvamus
Postimees
19.05.2015
Eesti Elina Born ja Stig Rästa: läheme lavale kindla tundega René Vilbre: pidime kompromissidele «jah» ütlema Mart Normet: hämmastav, kuidas lavaga on mööda pandud! Ossinovski juhiks sotse riigikogust Eestlastel seisab ees Eurovisiooni-eksam Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Eesti eurosaadikud tõstavad istungitel usinasti kätt Palju õnne Tagakülg 1905esikas Eesti lühiuudised Kui mäng muutub reaalsuseks Vargad puistasid Tallinnas poolsada korterit Majandus Kontsentreeritud piima eksport Leetu on enam kui sajakordistunud Majanduse lühiuudised Leiburi tehase sulgemine jätab tööta paarkümmend inimest Leedo ja Miil kolivad parvlaevad Saksamaale Välismaa Tarandi raport kutsub ELi kaitserahastust korrastama Välismaa lühiuudised EL kavandab migrandismugeldamisele sõjalise vastuse andmist Arvamus Kõva sõna Tanel Veenre: tänuvõlg inimlikkuse ees Toomas Randlo: saadame pagulased tagasi? Erkki Bahovski: hoolimatus inimelude vastu Madli Vitismann: veel kord Läänesadama reisiterminalist Janek Kalvi: riiklik vale alkoholist Juhtkiri: vaikus on kindluse suurim vaenlane Postimees 1910. aastal: talupojad mässasid metsaraiumise vastu Kultuur Tõde ei solva ehk Lugu ootamatust armastusest Kunst ei kuulu rahvale? Sport Tanel Kangert: kõik sujub hästi Spordi lühiuudised Sünnipäevalaps Valmo Kriisa: võitsin sünnipäeval esimest korda Venelaste «maailma parimad» jäid valitsejatele alla Ootamatu pööre – Rock asus finaalseeriat juhtima Kuningas Reyese 11 aastat tiitlini ja Reali kauaoodatud triumf Tartu Vallavanem peab õppereisi edu pandiks Igaüks haiglas suitsust ei loobu Keskkonnainspektorid puistasid metalli kokkuostjaid Kevadnäitusele järgneb suvelaager Õiged naabrid aitavad puhtal toidul kasvada Tartlased esitasid uued kaasava eelarve ideed Meelelahutus Koomiks Sudoku

Janek Kalvi: riiklik vale alkoholist

4 min lugemist
Janek Kalvi FOTO: Sander Ilvest

Valitsuse maksuplaani realiseerudes jääb Eesti ilma suurest turismimootorist ning Läti saab suure osa seni meile kuulunud alkoturust hõbekandikul kingiks, kirjutab AS Liviko juhataja Janek Kalvi.

Tellijale Tellijale

Alkoholi on hakatud pidama valdkonnaks, millest saadava aktsiisi- ja maksutuluga annab ilma igasuguse eelneva analüüsita eelarvetabeli puudujääke lappida. Aktsiisitõusude mõjud majandusele väärivad siiski analüüsi nii üksiku ettevõtte kui ka riigi konkurentsivõime seisukohast. Kui aga jutt on alkoholist, asendab valitsus ebapädevad majandusargumendid oma retoorikas kiirelt kõrgema väärtusega – rahva tervisekäitumist puudutavate sõnumitega –, surmates nii igasugused katsed majanduslikult sisukaks dialoogiks.

Kui valitsus oma otsustes ka tegelikult terviseargumentidele tugineks, tuleks kaotada kange alkoholi ja õlle 2,62-kordne aktsiisierinevus, mis soosib õllefirmasid, sest iga aktsiisitõusuga muutub õlu tarbija jaoks veelgi kättesaadavamaks. Õlu on Eestis enim tarbitud alkoholiliik. Ka suurim osa absoluutalkoholist tarbitakse Eestis just õllena. Alkoholiaktsiisi aga laekub õlle pealt ainult 43,4 miljonit eurot aastas, mis teeb 19 protsenti kogu alkoholiaktsiisist.

Samal ajal annab kange alkohol kaks kolmandikku maksupanusest ehk 67 protsenti alkoholiaktsiisist, mis teeb 156,6 miljonit eurot. Riik jätab igal aastal õllelt võtmata kümnete miljonite eurode ulatuses maksuraha. Valitsusjuht käitub kui õlletootjate pantvang, kelle vankumatu lojaalsus ühele alkoholitööstuse huvigrupile valitseb naeruväärselt kogu Eesti aktsiisipoliitikat.

Müüt, nagu oleks sama alkoholisisaldus õlles ohutum kui viinas, on nüüdseks komplekssete teadusuuringutega ümber lükatud. Teaduslikult on tõestatud, et aktsiiside erinevus kanges ja lahjas alkoholis ei ole põhjendatud ning õige oleks need võrdsustada. Kui pooleliitrise 40% viina pealt makstakse alkoholiaktsiisi 3,8 eurot ja pooleliitrise 4,7% õlle pealt 17 senti, siis võrdsustamisel tuleks maksta õllelt 44 senti aktsiisi.

Valitsuse rahahäda leevendamiseks välja mõeldud 15-protsendiline alkoholiaktsiisi tõus kasvatab õllepudeli hinda poes järgmisest aastast vaid kolm senti, kuid viinapudeli hind tõuseb 76 senti. Seega paneb iga järjekordne ühetaoline aktsiisitõus õlletootjad juubeldama, sest valitsus tsementeerib nende ärile järjekordse riikliku valega vooderdatud konkurentsieelise.

Aktsiisierinevuste kaitsjad toovad sageli välja, et ka mujal Euroopas ei ole aktsiisimäärad võrdsed. On tõsi, et riigid püüavad kaitsta omamaiseid ja traditsioonilisi tööstusi ning põllumajandusharusid neile madalamat aktsiisi kehtestades. Kui Eesti valitsus kaitseb õlletootjaid, kaitseb ta välismaiseid õllekontserne ja hävitab ühtlasi kodumaist kange alkoholi tööstust. Seega ei ole valitsuse aktsiisierinevuse taga ka soov kaitsta omamaist tootmist ega põllumajandust.

On tähelepanuvääriv, et erinevalt Eestist on mitmed riigid meie ümber tõstnud viimastel aastatel lahjemate alkohoolsete jookide aktsiisi rohkem kui kange alkoholi aktsiisi. Näiteks Soome tõstis kange alkoholi aktsiisi 5,3 protsenti ja õlle aktsiisi 8,2 protsenti, Lätil on plaan tõsta lähemal kolmel aastal kange alkoholi aktsiisi 1,7, 1,1 ja 0,7 protsenti ning õlle aktsiisi vastavalt 22,6, 10,5 ja 4,8 protsenti. Leedu tõstis tänavu kange alkoholi aktsiisi 2,2 protsenti ja õlle aktsiisi 15 protsenti.

18.05.2015 20.05.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto