
Kunstnik Tanel Veenre kirjutab, kuidas sõjapagulasest vanaonu lugu aitab tal mõista praeguseid sõjapõgenikke.
Kunstnik Tanel Veenre kirjutab, kuidas sõjapagulasest vanaonu lugu aitab tal mõista praeguseid sõjapõgenikke.
Ma alustasin oma hiljutist loengut Taiwani ja Bangkoki ülikoolides fotoga halli taeva all jääkaanetatud merest. Tegin selle pildi oma sõprade juures Muhus – selles piiritus hallis vaikuses oli midagi erakordset, ehteestilikku. Mulle tundus, et hoopis teise kultuuritausta ja rassitunnustega tudengid klassis vakatasid hetkeks, see visuaalne vaikus lõi ka neil hinge kinni, andis õige eelhäälestuse tutvustamaks Eesti ehtekunsti.