Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Piirilepingud kui Moskva rahustav žest

Seni kuni Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel on piirileping ratifitseerimata, käsitatakse riikidevahelise piirina ajutist kontrolljoont, mis eraldab riikide jurisdiktsioonile alluvat territooriumi. FOTO: Marko Saarm / Sakala

Venemaa tahab piirilepingute ratifitseerimisega muuhulgas ka rahustada üldist närvilist ja usaldamatuse õhkkonda Eestis, usuvad Moskvas tegutsevad Baltimaade-eksperdid.

Tellijale Tellijale

Küsisin Moskva välispoliitikaekspertidelt, kelle tööks või huviks on Venemaa suhted Baltimaadega, millega nemad seletavad president Vladimir Putini kevadist mõnevõrra ootamatut otsust saata Venemaa riigiduumasse ratifitseerimiseks Eesti-Vene piirilepped. Ootamatut seepärast, et Venemaa ja Euroopa Liidu suhted on pärast Krimmi annekteerimist ja Ida-Ukrainas puhkenud sõjalist konflikti praegu kõigi aegade halvimad.

Eesti-Vene piirilepped kirjutasid teist korda alla mõlema riigi välisministrid eelmise aasta veebruaris. Kümme aastat tagasi kukkus piirilepete ratifitseerimine läbi, kuna Eesti riigikogu lisas lepingutele preambuli viitega Tartu rahule 1920. aastast, mida Venemaa riigiduuma pidas lepingute rikkumiseks.

19.05.2015 21.05.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto