Saksamaa on valmis rohkem vastutama

Mullu suvel teatas Saksamaa kantsler Angela Merkel kindlasõnaliselt, et mingeid NATO püsivaid baase Balti riikidesse ei tule, sest see rikuks Venemaa ja NATO 1997. aasta lepet. Samamoodi on sakslaste teatavaks kaubamärgiks olnud hoidumine igasugusest välismaisest konfliktist ja, veelgi enam, ka teiste kavatsustele piduri tõmbamine, nagu näiteks NATO sõjalise sekkumise puhul 2011. aastal Liibüasse ja Prantsuse pingutuste puhul luua Süüria kodusõja lõpetamiseks koalitsioon.

Tellijale Tellijale

Ukraina sõja valguses on selline lähenemine aga teisenenud ning muutumas on ka see, mis toonil Saksa poliitikud teemast räägivad. Nii Bundestagi president Norbert Lammert kui ka parlamendi riigikaitsekomisjoni juht Hans-Peter Bartels sõnasid eile Eesti ajakirjanikele, et nende riik on võtmas rohkem vastutust ja selle üheks väljenduseks on ka tuleval aastal Eestisse läkitatav Bundeswehri jalaväekompanii rotatsioon.

Lammerti hinnangul on ilmselge, et Saksamaa on muutunud NATOs ja julgeolekupoliitikas aktiivsemaks. «Varasem seisukoht oli, et kõik teised Euroopa riigid peaks panustama, kuid Saksamaa ei saa,» ütles ta ning lisas, et praegu ei usu sellesse enam keegi.

19.05.2015 21.05.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto