Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kunagi see tõenäoliselt jahmatas

ARVUSTUS M. Agejev «Romaan kokaiiniga» Koolibri. 168 lk. Tõlkinud Kaspar Jassa FOTO: Raamat

ARVUSTUS

M. Agejev «Romaan kokaiiniga»

Koolibri

168 lk

Tõlkinud Kaspar Jassa

Tellijale Tellijale

Olen tihti leidnud ennast mõtlemast, mida loeti romaanist välja või kuidas seda mõisteti selle ilmumise ajal. Mina olen enda jaoks lõpuks välja mõelnud, et sadu aastaid tagasi kirjutatud romaanid, ükskõik kui head, kõnetavad mind siiski oluliselt vähem kui tänapäevased kirjutised. Ja see ei tähenda seda, et suur osa ilukirjandust ei oleks ajatu – ongi, seda on hea lugeda ajastu dokumendina, kuid sügavamalt kaasa mõtlema panevad ikkagi lugeja kaasaja romaanid, mis tegelevad praeguste valupunktidega. Näiteks on mind sügavalt liigutanud nii Lionel Shriveri «Me peame rääkima Kevinist», mis tegeles koolitulistamisega, kui «Suur vend», mis arutas ülekaalulisuse temaatikat.

Aga milleks selline pikk sissejuhatus? Sest ma usun, et M. Agejevi «Romaan kokaiiniga» oli mõjukas ja mõtlemapanev teos eelkõige omas ajas. See ilmus 1930ndatel, mil üksikasjalik kirjeldus ühe noormehe teekonnast kokaiinisõltuvuseni mõjus kindlasti šokeerivamalt kui praegu. Erinevate narkootiliste ainete tarbimine on toimunud muidugi juba sisuliselt aegade algusest peale, kuid linnalise ühiskonna suurem probleem narkootikumide ja sõltlastega on siiski viimase sajandi teema ning see on üha süvenenud.

22.05.2015 25.05.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto