Sisukord
Juhtkiri
Tänane leht
20.05.2015
Eesti Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tagakülg Piirilepingud kui Moskva rahustav žest Saksamaa on valmis rohkem vastutama Eestisse saabuvad pagulased peaks hajutama üle riigi Kas ametnik maksis kätte? ESTCube-1 lakkas töötamast Politoloog: IRLil saab olema väga raske EKRE vastu võidelda 2005esikas Saksamaa mõistab Eesti muresid Mälumäng Põhja puiestee liikluses on oodata suuri muutusi Wiener Stadthalle ees valitses enne poolfinaali vaikus Eesti lühiuudised Majandus Avon on müügis, aga keegi ei soovi osta Leedo JOKK-tehing Välismaa Piirilepingud kui Moskva rahustav žest Saksamaa mõistab Eesti muresid Venemaa ähvardab ja Euroopa püüab pakkuda toetust Ootamatud külalised – araabia põgenike lugu Välismaa lühiuudised Arvamus Rein Ahas: e-riigi targaks saamine Marge Mardisalu-Kahar: Riias tuleb arutusele ELi idapoliitika Aivar Õepa: salajane avalik teenus Lugejate kirjad Juhtkiri: Saksamaa on tegudes Eestiga Päeva karikatuur Kultuur Lordi paljastamine ehk kuidas ühte dokki peab või ei pea tegema Väikelinna vaikelu varjab ohtlikku mülgast Sport M-Spordi plaan ohustab Tänaku tulevikku Spordi lühiuudised Venelaste hokiskandaal kogub tuure Peep Pahv: miks Kalev langes ja Rock suutis ootamatult tõusta Peaproovis katsetati uusi rolle Ameeriklased vormel-1 sarjas: Ferrari B-tiim või tõsine tegija? Tallinn Põhja puiestee liikluses on oodata suuri muutusi Tartu Pagarid peavad uue töö leidma Piiriveekogule saab registreerida uue rakenduse abil Annelinna festival keskendub kogukonnale Kolmas võit annaks Rockile suure eelise Sajakahene proua keedab peoks sülti Tööjõulisi inimesi satub haiglaravile varasemast palju vähem Kõige rohkem tööõnnetusi juhtus kaubanduses, kontoris ja ehitusel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Saksamaa on tegudes Eestiga

2 min lugemist

Uudis Saksamaa roteeruvate jalaväekompaniide tulekust Eestisse ja teistesse Balti riikidesse on nii suure märgilise kui sisulise tähtsusega. Kuigi kuluaarijutud Saksamaa maaväeüksuste tulekust on käinud enam kui pool aastat, pole sõnumit sellise selgusega, nagu Saksamaa parlamendi esindajad seda äsja tegid, varem avalikult välja öeldud.

Saksamaa käitumine näitab, et Balti riikide kaitsmist võetakse tõsiselt. On igati rõõm kuulda, et lisaks USA kiirele reageerimisele on ka Euroopa suurriik valmis kinnitama oma sõnu reaalse vägede liigutamise ning igapäevase kokkuharjutamisega. Võime spekuleerida, et teisedki Euroopa NATO riigid võtavad Saksamaa käitumisest šnitti.

Saksamaa roteerivad jalaväekompaniid saavad siin kokku harjutada Eesti kaitseväega, aga sama tähtsana ka siin viibivate USA roteerivate üksustega.

Lisaks sellele tasub meenutada, et Saksamaa on ilmselt üks peamistest panustajatest NATO ülikiiretesse reageerimisjõududesse (Very High Readiness Joint Task Force – VJTF), mille loomises lepiti kokku eelmise aasta septembris NATO Walesi tippkohtumisel. Saksamaa on lubanud saata oma ohvitserid Eestisse loodavasse liitlaste staabielementi. Viimane on tähtis selleks, et olla vajadusel valmis kiiresti vastu võtma suuremaid üksusi ning vahendada nende staapidele Eestis tegutsemiseks vajalikku infot alates kõige olmelisemast. Sakslaste õhuvägi on alates 2004. aastast palju kordi kandnud Balti õhuturbemissiooni vastutust ning plaanide järgi on nende Eurofighter Typhoonid järgmine kord Ämaris alates septembrist.

Teatavasti taotlevad Balti riikide kaitsevägede juhatajad praegu NATO Euroopa liitlasvägede komandörilt siin viibivate üksuste suurendamist brigaadi tasemele, kusjuures igas riigis paikneks pataljoni suurune roteeriv NATO üksus.

Loomulikult on selle põhjus Kremli käitumine. NATO riigid on paarkümmend aastat püüdnud Venemaad igati vaba maailma tegemistesse kaasata. Muu hulgas on välditud liitlaste üksuste toomist Ida-Euroopa riikidesse. Paraku käsitleb Putini Venemaa NATOt oma peamise vastasena.

Kuigi NATO jõud tervikuna on ülivõimas võrreldes mistahes potentsiaalse vastasega, on probleem just selles, et Kreml on sihipäraselt jõudude tasakaalu Läänemere piirkonnas enda kasuks kallutanud. Lisaks näeme idapiiri taga väga sagedasi suuremahulisi ja rahvusvahelise kogukonna jaoks ootamatuid õppusi, kus korraga osaleb kümneid tuhandeid sõdureid. Seegi on märk, mille järgi sõjanduse asjatundjad ütlevad: eelhoiatusaeg on lühenenud.

Kohane vastus on muuta ka NATO liitlaste reageerimist kiiremaks ning üks loomulik vahend selleks ongi roteerivate üksuste kohalolu.

Seotud lood
19.05.2015 21.05.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto